TASEMEVAHE: Tallinna Flora üks täiendus on grusiinist ründav poolkaitsja Zakaria Beglarišvili (rohelises), keda üritavad takistada Tartu Tammeka mängijad Tauno Tekko (nr 6) ja Valeri Šabanov (nr 15). Tammeka suutis Flora vastu skoori viisakana hoida ja kaotas 0:3, ent väga paljud tänavused mängud on lõppenud ühe poole rämeda pakiga.Foto: STANISLAV MOSHKOV
Ott Järvela 19. märts 2014 07:00
Talv Eesti klubijalgpalli maastikul kulges loosungi „rikkad lähevad rikkamaks, vaesed jäävad vaesemaks" tähe all ning tulemuseks on mullusest palju ühekülgsemad meistrivõistlused. Suuri kaotusi ehk rämedaid pakke näeb kahetsusväärselt sageli.

Eesti meistriliigas on alanud hooajal peetud 14 mängu, millest koguni viies – see on 35,7%! – on üks meeskond võtnud viie- või enamaväravalise võidu. Jalgpallis nimetatakse sääraseid skoore pakkideks. Neljaväravalise kaotuse puhul võib veel mingi variandi väljavingerdamiseks leida, aga viieväravaline kaotus on vastuvaidlematu pakk. Räme pakk.

Rämedaid pakke 7 korda rohkem kui mullu

Terve mulluse meistriliiga hooaja jooksul lõppes 180 mängust ühe meeskonna viie- või enamaväravalise võiduga vaid üheksa matši ehk 5%. 2012 oli sääraseid matše 18 ehk 10%. Muidugi ei saa kolme vooru põhjal teha põhjapanevaid järeldusi ning väita, et tänavu näeme meistriliigas pakke seitse korda enam kui mullu, aga mitu korda rohkem kindlasti.

Miks on käärid tipu ja lõpu vahel suurenenud? Sest kui tipud on rivistust tugevdanud (Flora, Kalju) või vähemalt uuendamisega taseme säilitanud (Levadia, Sillamäe), siis liigatabeli tagumine trio (Tallinna Kalev, Tammeka ja uustulnuk Jõhvi) on mullusega võrreldes väetim.

Mullu meistriliigas 8. koha saanud Tallinna Kalevi treener Daniel Meijel möönab, et nende koosseis on individuaalselt selgelt nõrgem – saneerimisele läinud meeskonnast lahkusid kõik profimängijad. Kuressaare asemel meistriliigasse tõusnud Jõhvi Lokomotiivi peab Meijel saarlaste meeskonnast tugevamaks ning Tammekat mullusega enamvähem samal tasemel olevaks. Küll aga nõustub Meijel, et tippklubid on läinud märgatavalt tugevamaks.

"Tippude koosseisud on ühtlasemad. Kõigis medalitele mängivates meeskondades on mehed, kes suudavad väravaid lüüa. Iga Flora, Levadia või Kalju eest platsile minev mees suudab mängu ära teha. Varem nii ei olnud. Liidrid on juurde pannud ning tagumistel on nende vastu keerulisem kaitsta," selgitab Meijel.

Olukord võib minna veelgi hullemaks

Finantsraskuste tõttu samuti profimängijateta jäänud Tammeka juhtmängija Kristjan Tiirik nõustus koheselt väitega tagumise poole nõrgenemisest. "Kalevil ju võistkonda kui sellist ei olegi. Tammeka on väga noor ning esiliigas Jõhvi pole samuti üleliia hästi komplekteeritud," sõnas Tiirik. Pisikese arupidamise järel nentis kogenud poolkaitsja, et ilmselt on tipud ka veidi tugevamaks läinud.

Kevadised mammutskoorid on Tiiriku hinnangul selge ohumärk. "Loodan, et edaspidi näeme neid vähem, aga jalgpalliloogika ja eelmiste hooaegade praktika ütleb, et esiotsa pundid lähevad hooaja edenedes veel paremasse hoogu. Tagumised on esimesi suutnud enamasti üllatada pigem kevadel kunstmurul peetud mängudes, mitte suvel pärismurul."

Seega viitavad nii statistika, meeskondade komplekteeritus kui ka loogika, et alanud hooajal näeb jalgpalli meistriliigas ühepoolseid kohtumisi eelmiste hooaegadega võrreldes palju rohkem.

Jalgpalliliidu jaoks juhtub see halval ajal, sest käesolevast hooajast liikusid meistriliiga ülekanded ETV-sse. Eesti mainekaimal telekanalil sooviks jalgpalliliit kahtlemata näidata võimalikult head (loe: põnevat) toodet, aga eelmisel kahel laupäeval lõppes eetris olnud mäng skooriga 5:0.

Tõsi, järgmised kolm nädalavahetust peaksid olukorda parandama, sest ETV eetrisse jõuavad järjest kohtumised Kalju – Flora, Kalju – Levadia ja Levadia – Flora, kus vähest pinget peljata pole vaja. Kindlasti kujunevad põnevaks ka tabeli tagumise kolmiku omavahelised matšid, aga kui vastamisi tabeli tipp ja lõpp, tasub peljata skoore a la 8:0.