Arhitekt, kes viib kaks Eesti odaviskajat eliiti (9)

Just siis, kui Risto treeneriks hakkas Rauno, astus Eesti esinumber arenguredelil pika sammu. Tunamullu pääses ta EMil lõppvõistlusele ja sai olümpial 21. koha, eelmisel suvel tuli MMil kaheksandaks ning lennutas oda rohkem kui kümnel võistlusel üle 80-meetri-joone. Hooaja lõpus viis isikliku rekordi 83.48-le.

"Tegelikult on laiema aluse loonud ja suure töö ära teinud treener Toomas Merila," ütleb Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ning linnaplaneerimise erialal lõputööks valmistuv Rauno siiralt. "Nüüd oleme otsinud arenguks uusi võimalusi, meie pluss on videoanalüüs."

Vendade Mätaste arhiivis on 120 videot, mille põhjal treeninguid ja etteasteid analüüsida. "Praegu on võimalik filmida tuhat kaadrit sekundis," arutleb Rauno. "Tihti kasutame isegi kaht kaamerat. Võistlustel saan katsete vahel viskeid videolt vaadata, nii näen vead kiiremini ära. Aga ega ainult moodsa tehnika kasutamine aita, silma peab ka olema ja alast tuleb aru saada."

Kaksikute tugev side

Rauno alustab päeva Tallinnas asuvas projekteerimisfirmas kell 8.30, koju jõuab aprilli lõpus 30aastaseks saav mees alles õhtul üheksa paiku. Pärast põhitööd tegeleb ta nii venna kui ka Magnuse abistamisega ning juhendab Audentese fitnessiklubis algajate kergejõustikutreeninguid.

"Kaksikute side on tugevam kui tavalisel õel ja vennal," arutleb Rauno. "Oleme üheksandast klassist üheskoos kergejõustikku harrastanud, varem käisime koos võistlustantsus. Meie suurim pluss on kiire teineteise mõistmine. Vahel pole vaja midagi öelda, piisab mõnest liigutusest ja kõik juba toimib."

Rauno jätkab: "Magnus on meiega hästi kohanenud. Tiimitunne on väga tugev. Kui Risto läheb välismaale võistlustele, siis käin mina Magnusega trennis ja kodustel võistlustel."

Rahanappuse kiuste tegutsevad Risto, Magnus ja Rauno professionaalselt. Kvaliteetsete treeningute aluseks peavad nad tugevat tervist, sestap tehakse vigastuste ennetamiseks ja vältimiseks palju eriharjutusi ning venitamist, ühtlasi soetati ultraheliaparaat, millega saab leevendada kergemaid lihaseprobleeme.

Kui odamehed detsembris Portugalis vormi timmisid, nägid nad Eesti 400 m tõkkejooksu rekordiomanikku Rasmus Mägi kasutamas NormaTec pükse, mis aitavad parandada jalgade verevarustust. Hiljuti lõppenud teiseks Portugali laagriks renditi juba ise 2000 eurot maksvad püksid.

"Tahtsime näha, milline efekt NormaTeci pükstel on," selgitab Risto. "Nüüd võime öelda, et tulemus on väga hea. Kuna meie alal on jalgadel suur koormus, tuleb sellised püksid endalegi hankida. Kui kasutad neid pärast trenni, muutuvad väsinud jalad kiiremini värskeks."

Spordivad oma ja lähedaste raha toel

Aga proovi sa hirmkalleid NormaTec pükse osta, kui rahakott on kõhn nagu lestakala pärast kudemist. Risto saab olümpiakomiteest iga kuu 430 ja Magnus kergejõustikuliidust 135 eurot.

Parema toimetuleku huvides töötab Risto Audentese spordiklubis treenerina. "Koormus pole muidugi hull – üheksa tundi nädalas –, kuid kui Magnus juba kodus puhkab, on mul jalad tööst tuimad," sõnab ta muigamisi ja kiikab õpilase poole.

Magnus saab tippupürgimist jätkata tänu vanematele. "Laagris käimine ja elamine on üpris kulukas," mõtiskleb 23aastane sportlane. "Aga isa on alati öelnud: poolel teel ei hakka tagasi pöörama! Ta teab, et annan endast sada protsenti. Loodetavasti tasub see kõik ära."

Risto kinnitusel ongi just Magnuse isa aidanud laagriraha leida, mõnikord ulatavad abikäe tuttavate või õpilaste lähedased. "Saame korra päevas Rain stuudio cateringis tasuta sooja toitu süüa," avaldab Risto. "Võimalus tekkis tänu sellele, et ühe mu õpilase isa kuulub seal omanike hulka."

Augustis EMiga kulmineeruva hooaja eel ihkavad Risto ja Magnus veel vähemalt korra välislaagris käia – aprillis sõidavad nad Hispaaniasse treenima. "Hea oleks ka enne EMi üks laager korraldada," nendib Risto. "Gerd Kanter on alati tiitlivõistluse eel laagris olnud ja tal on hästi läinud, keskkonnavahetus annab efekti."

Mõistagi tahavad Risto ja Magnus tänavu esineda edukamalt kui eelmisel aastal. Risto alustas hooaega paremini kui iial varem, visates möödunud nädalal Euroopa talvistel karikavõistlustel 80.58, mis andis pronksmedali.

"Ristol on tehniline pool juba päris hea, aga hoojooksuga on veel palju tööd. Kuid teame täpselt, mida teha," lausub Rauno. "Magnusel on väga head jalad ja kiirus. Saaks kaks sportlast kokku panna, oleks kohe odamees, kes viskaks üle 90 meetri."

10 trenni nädalas ja viis tundi päevas

Kui Euroopa talvistel karikavõistlustel kasutas Risto veel lühikest hoovõttu, siis nüüd katsetab ta pikka hoojooksu, mis tõi edu 2005. aastal, kui hooaja lõpus paranes isiklik tippmark viie meetri võrra.

"Jõudu ma väga oluliseks ei pea," ütleb Risto. "Põhielemendid on ikka tehnika ja kiirus. Maailmarekordimees Jan Železny on siinkohal parim näide."

Magnuse puhul usub Rauno, et tänavu kujuneb tema keskmiseks tulemuseks 78 meetrit. "Ma ise pole meetritele mõelnudki," kinnitab Magnus. "Pigem on oluline stabiilsus – tuleb visata rekordi lähedale ja teha vähemalt üks parem tulemus."

TTÜs ärijuhtimist tudeeriv Magnus osutab mullustele apsudele, mida tuleb vältida. "Eelmisel aastal oli päris tihti nii, et kaks trenni viskasin ja siis kaks nädalat taastusin. Nüüd olen targemalt harjutanud ja olen suutnud suuri tagasilööke vältida."

Möödunud kevadel sai Magnus pärast LAVi laagrit nii ägeda toidumürgituse, et teda turgutati haiglas tilgutitega. Aafrikas oli ta ka treeningutega üle pingutanud ja kevadel kulus kosumiseks küllalt palju aega.

"Hooaeg algas tasapisi, mitu korda viskasin isikliku rekordi lähedale," sõnab Magnus. "Valmistusin universiaadiks, kus kahjuks tegin hooaja halvima võistluse. Põhjusi tuleb otsida närvidest. Olen veel sellisel tasemel sportlane, kes vajab suurel võistlusel treenerit kõrvale. Nüüd peaksin juba ise hakkama saama."

Hooaja lõpus püstitas Magnus oma tippmargi 79.82 ja alistas ka Risto. "Tunneksin vaid head meelt, kui Magnus mind võidaks – eelmisel aastal korra juba nii juhtus," ütleb treener.

Muide, Risto ja Magnus harjutavad viis tundi päevas, tehes nädalas kümme trenni. Üks harjutamiskord on neil kolmapäeval ja laupäeval, ainus hingetõmbepaus on pühapäeval.

Kergejõustikuliidu suhtumine häirib

Nii mullu MMil kaheksandaks tulnud odaviskaja Risto Mätas kui ka tema õpilane Magnus Kirt kinnitavad nagu ühest suust, et nende arengus on suur roll just tehnikatreeneril Rauno Mätasel.

"Mind häirib kergejõustikuliidu suhtumine," ütleb Risto. "Nad arvavad, et teen nalja, kui tulen jälle jutuga, et tahan venna treenerina laagritesse ja tiitlivõistlustele kaasa võtta. Tegelikult on Rauno abi väga oluline, veendusime selles äsja Portugalis harjutades."

Risto sõnul nõuavad kergejõustikuliidu ametnikud, et Raunol oleks taskus treeneritunnistus. "Ta teeb esimest taset, samas on vaja lõpetada õpingud kunstiakadeemias, aega on vähe," lausub Risto. "Ootan, millal alaliidu suhtumine paremaks muutub."

Magnus Kirti tiivustab siseriiklik konkurents

Peatselt 24. sünnipäeva tähistavat Eesti odaviske tulevikulootust Magnus Kirti tiivustab ka tugev siseriiklik konkurents.

Mullu tulemusega 79.82 kodumaises edetabelis neljanda koha hõivanud Kirti edestasid treeningukaaslane ja juhendaja Risto Mätas (83.48), Tanel Laanmäe (81.05) ning Erki Leppik (80.98).

Samas osutab Kirt, et tagapoolgi on mitu tugevat rivaali: Marko Jänes viskas 78.00 ja Ahti Peder 75.88. Taas on tugevalt treenima asunud eelmise hooaja vahele jätnud 80-meetri-mees Mihkel Kukk.

"Eesti tase on praegu väga hea," rõhutab Kirt. Ja lisab: "Kui ma vaatan siinsamas Audentese hallis treenivaid sportlasi, siis kõige tõsisemalt harjutavad just odaviskajad. Ja ma ei taha neist kehvem olla!"