Kristjan Palusalu mälestusmärk.Foto: Albert Truuväärt
Spordiblogi
21. märts 2014, 15:09

Martin Plaser | Kristjan Palusalu oleks täna uhke! (5)

Nädal on olnud teguderohkelt pikk. Suurimaks saavutuseks võib pidada Eesti Kaitsejõudude meistrivõistlustel kreeka-rooma maadluses saavutatud kolmandat kohta.

Maadlesin kaalukategoorias kuni 98 kg, enamik vastaseid olid minust 8-10 kg raskemad. Nägin head treeningvõimaluseks ning ei hakanud selle võistluse tarbeks alla võtma. Kaalumisel näitas "seier" 89,4 kg, seega oleks tulnud madalamasse kaalu jõudmiseks üle nelja kilogrammi ajutiselt ära peita.

Siis aga jäänuks palju jooksmisi ja tegemisi Korrus3-s tegemata, sest kaaluvõtja energia pole sama, mis korralikult söönud ja joonud mehel. Vastased olid vinged, neli matši tähendab head osavõttu. Kolm võitu, üks kaotus, tulemuseks kolmas koht.

Peale võitlust Alar Näämega pidin vähem kui 15 minuti pärast uuesti matile minema. Vastaseks seekord Vladimir Vesselovski, kellega paraku ei suutnud muud teha, kui taganeda ning korra isegi kõrgustest maadlusmatti vaatama; tuli vastu võtta kaotus.

Nii rasket tunnet, nagu enne Vesselovskiga matile minekut, pole juba ammu tundnud. Järelikult on kaks varianti: 1) kas oli tõesti tegemist väga raske heitlusega ning Alar oli tugev, 2) olen vahepeal nõrgemaks jäänud.

Au ja kiitus maadlusajakirja käimatõmbajatele

Tänavu ilmub uus ajakiri Maadlus, mis antakse välja Kristjan Palusalu mälestusvõistlused Tallinn Open 2014 erinumbrina. Juba järgmisest nädalast on ajakiri saadaval parimates müügikohtades üle Eesti. Mul oli nädal enne võistluseid au saada ajakirja esimese numbri üheks esimeseks omanikuks.

Ma ei hakka sisu kellelegi avama, kuid võin öelda, et ootused said ületatud. Mu suurimaks hirmuks on, kas Eesti maadlus suudab piisavalt sisu toota, et sama köitva ja toimeka ajakirja saaks anda välja piisavalt tihti (ja samas ka piisavalt harva). Heiki Nabi endine jõutreener Aleksander Jairus siin proovib Maadlusliiduga skandaali kerida. Nüüd mõned sportlaste skandaalid lisaks, küll ajakiri müüb.

Samas oleks ajakirjal suurem menu, kui pealkirjaks oleks näiteks Võitlus, Ramm, Heide või midagi muud, mis annaks võimaluse ühendada võitlusspordialad ning sellega pikendada võimalike lugejate nimekirja.

Minu poolt tegijatele tänusõnad, et on võetud risk, leitud sponsorid, kes on ka reklaampindadel esindatud, ning tehakse kindlasti tööd, et uued numbrid välja tuleks. Maadlejate ja maadlusklubide üheks nõrgemaks pooleks ongi just see, et ei jagata piisavalt infot oma toetajatest. Justkui oleks hirm neid väheseidki kaotada. Vaata lehte www.korrus3.ee/sponsorid ja mõtle, kas Sinu ettevõte on valmis maadlust toetama, nemad igatahes on!

Ligi 1000 osaleja nimel on aastaid tööd tehtud

Ma ei hakka ajalugu üle kordama. Leiad Wikipediast, ENEst või ENEKEsest piisavalt infot, mis mehega tegu oli. Mida aga mainitud kohtades kirjas pole, on see, et enne kui maadluse juurde jõudsin, olin Palusalu nimest teadlik.

Juba kuueaastasena võis ükspuha kelle küsimuse "Kas tead mõnda kuulsat Eesti maadlejat?" peale tulla mu suust kahe mehe nimed: Kristjan Palusalu ja Georg Lurich. Ma ei tea, miks ma neid teadsin. See oli vast üldrahvalik uhkus ja teadmine, et meie kohalikud maailmatasemel vägilased.

Kas toona oli see spordi alaliidu teene või saavutatud üldise spordile suunatud üleriikliku kampaaniaga, võivad kommenteerida ja kirjutada need, kes 1986. aastal mõistsid asju rohkem kui kuue-aastased poisid.

Palusalu oleks täna uhke, sest vapustaval kombel on juba nädal enne tema mälestusvõistluste toimumist end sinna kirja pannud üle 850 osaleja. Tegemist on Euroopa suurima maadluse noortevõistlusega. Aga see pole juhus, korraldajad on selle nimel aastaid töötanud.

Tule Sinagi vaatama ja kaasa elama. Korrus3 peaks osalema ligi 20 õpilasega. Mõni neist treeninud pool aastat, mõni vähem. Hea kogemus on see igatahes kõigile. Medalites me kindlad ei ole. Meie eesmärk on minna ja tunda rõõmu ühest laupäevast (vabamaadlejatel ka pühapäevast) maadlusmadina ja -möllu keskel.

Korrus3 remonditööde detailsed kirjeldused võib varsti lõppenuks tunnistada. Blogi ilmumise ajaks peaks olema korralikud segistid pesuruumides ning esmaspäevast-teisipäevast elektritööd lõpetatud, et soojaboiler ühendada ja pesurõõme nautida. Jäänud on maadlusmattide tants: leida raha, matid ja võtta mõõdud.