Londoni olümpiapargi hetkel ilusaim paik. Õitsvatest nartsissidest kubisev nõlv asetseb velodroomi kõrval. Foto: Ott Järvela
Olümpia
22. märts 2014, 08:00

5. aprillil Londoni linnarahvale täielikult avatava olümpiapargi tõmbenumbriteks pole mitte spordirajatised, vaid linnud, lilled ja liblikad

Mis on saanud Londoni olümpiapargist poolteist aastat pärast mängude lõppu? (5)

Poolteist aastat tagasi maailma epitsentriks olnud Londoni olümpiapark on mängudest möödunud pooleteise aasta jooksul kõvasti muutunud. Spordirajatistest kubisenud paik on saamas märgatavalt rohelisemaks.

Kõigi suurte spordivõistluste (olümpiamängud, jalgpalli MM ja EM) puhul on kaasajal kombeks rääkida pärandist, mis tähendab kõike head ja kasulikku, mis kalli suurvõistluse korraldajale tänu mõnenädalasele spordipeole pikas perspektiivis osaks saab.

Kriitikute meelest on pärandijutt pelk õigustus ebanormaalselt suurtele kulutustele ning hinnangute järgi 50 miljardit USA dollarit maksma läinud Sotši olümpia põhjal on neile keeruline vastu vaielda.

Valgeid elevante kujutavad endast ka enamik 2010. aasta jalgpalli MM-finaalturniiriks Lõuna-Aafrika Vabariiki rajatud staadione, sest kohalike meistrivõistluste kohtumised kümneid tuhandeid pealtvaatajaid kohale ei too.

Muuseas, sarnast kurba saatust ennustatakse ka eelootaval suvel Brasiilias MM-mänge võõrustavatele areenidele. Aga kui juba jalgpalli sünonüüm Brasiilia staadione täita ei suuda, siis on selge, et suurvõistlusteks rajatavate ehitiste ambitsioon peab peituma mitte mahutavuses, vaid võimalikult hõlmavas järelkasutuses.

Eesmärk nr 1: vältida valget elevanti!

Londoni linnapea, tuntud jalgrattaaktivist Boris Johnson lubas, et tema linnas valget elevanti ei näe: "Ükski teine olümpialinn ei jõua lihilähedalegi Londoni edukusele pärandi osas, mis seisneb spordirajatistes, töö- ja elukohtades ning lihtsalt suurepärases pargimaastikus."

Sombusel märtsikuu päeval Londoni olümpiaparki uudistama minnes Johnsoni hiilgus siiski silma ei hakka. Märksõnadeks on hoopis ulguv tuul, kõrvalasuvas Stratfordi jaamas undavad rongid ja olümpiastaadioni ümbruses mürisevad ekskavaatorid.

Olümpiaujula juures näeb üksikuid uitajaid, kõrval asunud veepallikeskuse asemel laiub suur auk ning mõnesaja meetri kaugusel asuva olümpiastaadioni ümber käib kibe ehitus. Kontrast olümpiamängude ajal kihanud eluga on suur.

"Ega siin praegu inimesi väga ei käi, sest pargi lõunaosa avatakse linnarahvale alles 5. aprillil, aga kõndige põhjapoole. Seal saab juba praegu ringi uudistada," soovitab olümpiaujula ees uitajaid õigele teele juhatav Heather.

Veerandtunnine jalutuskäik on Londoni olümpiamängudel ajakirjanikuna töötanu jaoks põnev, sest saab vahetult näha ja tunda kohti, mis toona olid keelatud tsoon. Samas pole pääsu mõistatamisest ja meenutamisest, et kuidas ikka kõik täpselt oli ja mis on muutunud.

Lisaks veepallikeskusele on kadunud tollest mitu korda lahmakam maahokikompleks ja korvpalliareen, millede asemel on vastavalt muru ja ehitustander.

Lisaks ujulale ja olümpiastaadionile on alles ka velodroom, hiiglaslik peapressikeskus, mis praegu koduks tele- ja IT-ettevõtetele, ning samuti Copper Boxi (Vasekarp) nimeline spordihall, kus olümpia ajal mängiti käsipalli, aga mis võõrustab praegu ka korvpalli, sulgpalli, võimlemise ja teistegi spordialade võistlusi, kus publikuhuvi piirdub Londoni mõistes tagasihoidliku mõne tuhandega.

Olümpiapargist ei puudu inglise huumor

Londoni olümpiamängude korralduskomitee suur lubadus seisnes aga 200aastasest rasketööstuse ikkest kurnatud Ida-Londoni piirkonna uuele elule äratamine. Inglaste veendumus oli ja on, et ainult spordirajatistega seda ei tee. Võimsa, ilusa ja rikkaliku pargiga on see aga võimalik.

Olümpiamängude ajal suurtelt ekraanidelt võistlusi jälginud inimeste lesilatena toiminud rohelised nõlvad on poolteist aastat hiljem üha enam elule tärkava pargi kandelava.

Kasesalu siin, nartsissiväli seal, nurmenukupuhmad iga nurga peal. Et inglased peavad lugu huumorist, on parki puistatud ka mõned punased telefoniputkad, kust, tõsi küll, saab helistada vaid isikliku mobiiltelefoniga.

Londoni olümpiapargi arenemist jälgides jagub põnevust veel aastateks. Ning see, kas linnapea Johnsoni lubadus edukaimas pärandist teostus, selgub ilmselt siis, kui lisaks aastale 2012 ka 1908 ja 1948 suveolümpiat võõrustanud London neljandat korda mängud korraldab.

***

Olümpiastaadionist saab vutiareen

580 miljonit eurot maksnud Londoni olümpiastaadion mahutas 2012. aasta suvel 80 000 pealtvaatajat, ent on praegu ümberehitamisel, mille käigus väheneb istekohtade arv 54 000ni.

Pärast pikki kohtuvaidlusi pälvis staadioni 99aastase kasutusõiguse Inglismaa jalgpalli kõrgliigasse kuuluv West Ham Unitedi jalgpalliklubi, kes kolib plaanide kohaselt olümpiastaadionile 2016. aasta sügisel.

Ümberehituse käigus muutub staadioni väljanägemine kardinaalselt. Londoni olümpia ajal katuseäärt palistanud hiiglaslikud rombid on juba kõik maha monteeritud ja ei naase.

***

Suurvõistlused Londoni olümpiapargis

Lähiaastatel võõrustab kuninganna Elizabeth II nimeline olümpiapark mitmeid rahvusvahelisi võistlusi. Praeguseks on kinnituse saanud järgmised jõuproovid:

- alates 2015. aastast võõrustab olümpiastaadion kergejõustiku Teemantliiga etappi (jalgpalliklubi West Ham Unitedi tarbeks tehtud ümberehitustel pole areeni kergejõustikurada üles võetud, vaid sellel asuvad tribüünid on eemaldatavad).
- olümpiaparki läbib tänavuse Tour de France'i kolmas etapp, mis finišeerib Londoni kuulsal The Malli paraadpuiesteel.
- 2017. aastal võõrustab olümpiastaadion kergejõustiku MMi.
- 2015. aastal toimuvad olümpiapargis maahoki Euroopa meistrivõistlused.
- 2015. aastal võõrustab olümpiastaadion Inglismaal toimuva ragbi MMi nelja alagrupi- ja pronksimatši.
- kandideeritakse 2016. aasta jalgratta trekisõidu MMile ning ujumisalade (ujumine, vettehüpped, sünkroonujumine, veepall) MMile.