Olümpiavõitja ja praeguse Eesti koondise peatreeneri Tiit Soku valisid fännid esimesena Eesti korvpalli kuulsuste halli. Foto: JOOSEP MARTINSON
Spordivaria
6. august 2010, 00:00

Eesti valib korvpallikuulsusi

Paljud huvitavad algatused pärinevad Uuest Maailmast. Nii on lood ka korvpalli kuulsuste halliga. Et sel alal on Eestiski alati edukas oldud ja kamaluga tiitleid korjatud, pole sugugi paha suuri tegijaid auväärselt ajalukku jäädvustada.

2006. aastal ilmunud kogumikus “Eesti korvpall. Portreed” on olulisemad mängijad, treenerid ja kohtunikud oma koha leidnud. Miks mitte aga pikast nimekirjast valida välja kõige auväärsemad ja nad erilise oreooliga kinnistada!

Esimesele sõelale asetati 18 tiitlivõistluse medaliga mängija nime pluss sõjaeelse perioodi kuulsaim treener Herbert Niiler ja kõigi aegade tituleerituim kohtunik Valdu Suurkask. Postimehe veebihääletusel selgitati välja kaheksa populaarsemat nime. Otsest üllatust ei olnud. Naiste poole sajandi taguseid tegusid teadmata valiti eeskätt mehi just medalikarrast lähtudes. Esimesena pääses pjedestaalile olümpiavõitja Tiit Sokk, järgnesid ilmameistrid Jaak Lipso, Priit Tomson ja Heino Enden. Alles seejärel jõudsid rambivalgusse üks atraktiivsemaid mängumehi Aleksei Tammiste, nii mängija kui ka treenerina end ajalukku kirjutanud Ilmar Kullam, Jaak Salumets ja Joann Lõssov. Augustikuus lisavad eksperdid esitosinasse veel neli nime, ilmselt mahub valikusse kuulsaim naispallur Maret-Mai Otsa ning äramärkimist leiavad ka Niiler ja Suurkask.

Noored oodaku oma aega

On arvatud, et esimese koosseisu võinuks n-ö automaatselt salvestada – kõik väärilised tegijad. Peab kohe lisama, et nii eest kui ka tagant tulijaid on siiski enam. Paljud asjatundjad jagavad arvamust (mida toetab auhinnakapi ulatus), et Eesti korvpalli kuulsaim treener on Edgar Naarits, kes oli nii meeste kui ka naiste suurimate saavutuste sepistamise juures.

Eeskätt tulebki hea seista, et esimeste põlvkondade suured nimed saaks väärikalt jäädvustada, küll hilisemad tegijad jõuavad oma aja ära oodata.

Vähe skoorijaid

Samas tuleb tunnistada, et kõik tiitlivõidud on saadud N Liidu koondise kaudu, kuid väga väljapaistvat mängijat, eeskätt skoorijana siiski eestlaste hulgas polnud. Lõssov oli küll kapten ja tehnikavirtuoos, Sokk samuti mängujuht. Lipso oli parimana 1965. aasta EM-il ja 1967. aasta MM-il kondise resultatiivsuselt neljas mees ning MM-i otsustavas mängus Jugoslaaviaga ka 16 punktiga (koos Anatoli Polivodaga) kõige tulemuslikum. Viies asetus oli Tomsonil 1967. aasta MM-il ja Anatoli Krikunil sama aasta EM-il. FIBA lehelt http://archive.fiba.com/ saab nüüd vaadata ka sõjajärgsete aastate suurvõistluste protokolle. Selgub, et 19-aastane Mart Laga oli 1955. aasta EM-il juba tegijate seas, vähemalt kaotusmängus meistriks tulnud Ungariga oli ta 15 punktiga resultatiivseim. Liidu perioodi suurim punktisaak ühes mängus kuulub nii Tõnno Lepmetsale kui ka Tomsonile. 23 punkti kogusid nad vastavalt 1963. ja 1967. aasta EM-il.

See pole aga kõik. 1939. aasta EM-il oli kogu turniiri resultatiivseim Heino Veskila, kelle ühe mängu saak oli 32 ning keskmine 16,6. 1993. aasta EM-il aga kogus Aivar Kuusmaa koguni 40 punkti ning oli keskmise ehk 20,1 punktiga finaalturniiri kolmas mees.