Martin Plaser | Munitsipaalspordikool on hea ja vajalik asi (2)

NLi aegsed spordikoolid olid tulemuslikud, sest sõna "kool" eeldab vastutust, kvalifikatsiooni, plaaipärast tegevust, vähemalt tipptaseme esimese astmeni. Need kellele ei meeldi see, et justkui vaid NLis olid spordikoolid, tasuks mitte klappidega liikuda - olid veel kunstikoolid, muusikakoolid jne. Tänases Eestis on siis vähemalt ühel osal lastest/noortest kergem saada treeninggruppi, sest lapsevanemaid ei ahista liikme- ega õppemaks. Loodetavasti leiavad ka nn. tänavalapsed koha treeningsaalis, sest KOV on teinud sammukese selles suunas, et "tänavanoorte" tegevus ei kulmineeru suurele osale meie tulevikust kinnipidamiskohtades. Samas peaksid rõõmustama ka tegusad klubid, sest haritud/oskustega sportlane on märksa läbilöögivõimelisem igas eluvaldkonnas. Võib kiruda, aga NLi aegadest oli meil palju tipptegijaid nii spordis kui mujal, isegi paljukirutud poliitikud on üritanud ammuseid õpetusi elluviia, aga räigelt kapitalistlikke võtetega. Pikas hävituslikus nimekirjst olid ka spordikoolid, kahjuks!
Meenud Jaak Uudmäe ("Udu") mõttemõlgutus: Justkui pöördutakse spordikoolide taastamisega nõukaaega tagasi. Kas tõesti peame unustama tolleaegsed rahvuslikud tegevused, õlümpiavõitjad, maailma- ja Euroopa meistrid,... ? Haridus on ka haritus, kuigi mitte alati.