Talisport

22aastane suusahüppaja Kaarel Nurmsalu vajab tiimi abimeest, kes oskab hästi kombinesoone õmmelda ja suuski määrida

Nurmsalu: peab hakkama poodiumile trügima! (5)

Deivil Tserp, 1. aprill 2014, 08:00
«Pärast Planica võistlust ei harjutanud neli päeva üldse, koju jõudes oli tunne, et käin ringi nagu zombi.» Suusahüppaja Kaarel Nurmsalu puhkuse algusestFoto: Stanislav Moškov
Sotši olümpiamängudel ei suutnud suusahüppaja Kaarel Nurmsalu võimetekohast sooritust teha, sest polnud seljalõikusest taastunud. Ent hooaja lõpus tuli ta Oslo MK-etapil kuuendaks, näidates, mis võimetelaekas peitub. "Peab hakkama poodiumile trügima! Kuuenda koha pärast ei tee ju keegi sporti," ütleb ta nüüd.

Praegu on Nurmsalul puhkus. Möödunud reedel naasis ta Itaaliast, kus nautis sõpradega elumõnusid. "Esimesel nädalal sõin igal hetkel, kui kõht oli vähegi tühi. Otseselt kaalu ei jälgi, aga vaatan, et see ei oleks rohkem kui paar kilo üle normi, siis on suvel kergem alustada," räägib aprilli lõpus 23. sünnipäeva tähistav sportlane.

Kaarel, nüüd on kätte jõudnud aeg, kui saad ära kasutada Sotši olümpial sportlastele eraldatud 36 kondoomi! Või sulle ei antudki neid nagu mitmele teisele Eesti sportlasele?

Samal teemal

Kuulsime sellest Sotšis ajakirjanduse kaudu. Aga jäi tunne, et meie olümpiakülas neid polnudki. Käisime pulli pärast isegi otsimas, mis asjad üldse olemas on, kuid ei leidnud midagi. Oleks huvitav olnud selline olümpiarõngastega rõngas. (Muigab.)

Kui pisut tõsisemalt jätkata, siis oleks põnev teada, mida tegid Itaalias, kus sa pärast viimast võistlust sõpradega väiksel puhkusereisil käisid?

Mulle meeldib pitsa ja pasta, aga hooaja jooksul neid eriti süüa ei saa. Reeglina võtan pärast hooaega vähe vabamalt ja söön rohkem. Kui selgus, et enam võistelda ei saa, panime bussile hääled sisse ning sõitsime Veneetsiasse. Seejärel põikasin Bolognasse onutütrele külla. Nautisime elu, käisime ka Pisas ja Firenzes.

Enamasti oli meil turismireis. Ma ise olin küll Veneetsiat külastanud, aga sõbrad polnud varem Itaalias käinud. Kohale jõudsime öösel. Kui nad hommikul uksest välja astusid, lõi mägesid nähes ilmselt kõhu lahti. Hea võimalus oli tutvustada kohti, kus veedan oma põhiaja.

Küllap mõistavad semud nüüd su tegemisi paremini – üksnes mäkke ronimine võtab kõhu alt õõnsaks, rääkimata hüppamisest.

Jah, aga üht asja tahtsin veel näidata. Kui nad tulid hotelli, siis märkasid, et ma ei pannud kordagi televiisorit käima. Ütlesin: kui teid siin poleks, oleksin diivanil ja uuriksin lage, ning kui mul oleks pintsel, siis korrigeeriksin natuke.

Vabal ajal on mul tühi olek. Alati on võimalus käia internetis, kuid ma ei ole arvutiinimene. Vend oli vist esimene, kes ütles, et võtame arvuti kotist välja ja vaatame, mis Eestis toimub. Hotellitoas maandudes olen nagu maailmast välja lõigatud. Ainus, kes mind äratab, on Topi (treener Sarparanta – toim). Või siis keegi helistab.

Kui väga aus olla, siis kaks nädalat enne hooaja lõppu oli imelik tunne, nagu ei jõuaks enam. Aga pärast lennumäe MMi tuli suur energia ja praegu mõtlen, et hooaeg võiks veel kesta, sest mulle jäi see liiga lühikeseks. Tulemused hakkasid just paremaks minema, enesekindlus suurenes. Võib-olla tahtnuks natuke endale tõestada. Hooaja lõpp jäi vähe kripeldama.

Sinu seljatraumast on palju juttu olnud. Paraku hakkas viimasel võistlusel kimbutama ka põlvevalu. Kui hull see vigastus on?

Tahaks uskuda, et pole midagi hullu. Kohati annab põlv ikka tunda, joosta on mõnevõrra valus ja seda ma ei teegi. Pärast Planica võistlust ei harjutanud neli päeva üldse, koju jõudes oli tunne, et käin ringi nagu zombi. Pikk reis, olin palju bussis istunud. Keha vajas trenni. Esimesel vabal hetkel tormasingi kohe harjutama, sõitsin rattaga ja tegin seda, mida põlv lubas. Tunne läks paremaks.

Võib-olla on vigastus üks märk, et peab aja maha võtma. Eelmisel suvel oli korralik treeningperiood, kui sai täiega tuld antud. Kõik koormused tõusid. Samas pidime nii tegema. See võis küll vale olla, ent piir tuli ära katsuda, muidu poleks tulnud tulemusi, mis olid hooaja lõpus.

Ega tehtud töö kaotsi lähe, kuid see tuleb realiseerida. Oslos suutsime, lennumäe MM läks aga kombinesooni nahka. Probleeme oli juba Oslos. Kuna "käsi" oli nõks lühike, tuli see ära vahetada. Kui üks puudus õnnestus kõrvaldada, tekkisid probleemid teistes kohtades.

Lennumäe MMil hakkasin kohe pärast ärkamist õmblema, vahepeal käisin trennis ja siis jätkasin õmblemist. Mul oli vaja kahel kombinesoonil "käed" ära vahetada, õlaauku väiksemaks ja rinda kitsamaks teha. Kokkuvõttes keerasin kombinesooni tuksi, kuid mul ei olnud teist varianti.

Palun selgita veel täpsemalt, mida õmblemine tähendas?

Põhimõtteliselt harutad ühe "käe" otsast ära, lased külgedelt õmblused puusani lahti – seitse korda mõõdad ja korra lõikad. Siis saad õlaaugu parajaks, tõmbad külje pealt kokku ning hakkad "kätt" sinna sobitama. See pole nii, et õmbled ühe koha kokku, seal on vaja "kätt" õigesti venitada, et kombinesoon toimiks. Õmbluskohad peavad millimeetri täpsusega paigas olema. Kogu töö on aeganõudev protsess, mille vältel jõuab mitu tassi kohvi juua.

Täpselt. Ideaalis oleks kõige parem, kui leiduks mees, kes õmbleks kombinesoone, määriks suuski ja teeks muid sarnaseid asju. Niisugune abiline on vist ainult šveitslastel.

Muide, temast on üks päris hea lugu. See mees õmbles Simon Ammani (neljakordne olümpiavõitja – toim) kombinesoone, sõitis laagrist koju ja pani neli kombinesooni aknale rippuma ning hakkas televiisorit vaatama. Ühtäkki saabusid politseinikud ja murdsid ukse lahti, hüppasid tuppa ja teatasid: teil ripub neli laipa laes! Mees ütles naerdes, et võite laibad üles korjata, tegelikult on need Ammani kombinesoonid. See oli politseile korralik šokk. Keegi tema naabritest oli vaadanud, et mõrvar jõudis koju ja viskas laibad sinna. Eks ta ole välimuselt ka päris karm vend.

Kahel viimasel hooajal oled sa end tõestanud professionaalse sportlasena. Samas mõjus võllanaljana hiljuti su koduleheküljel ilmunud teade, et soetasid uue krossitsikli. Teame su kirge juba varasemast ajast, aga toona polnud veel tõsist seljavigastust. Ega sa ometi mootorrattaga kihutama hakka?

Kindlasti hakkan. Igasuguse naljata on tsikkel mu treeninguvahend. Tõestuseks lugu ajast, kui meie treener oli Petter Kukkonen ja harjutasin veel kahevõistlejana. Esimesel kevadel ütles ta, et poisid on liiga nõrgad, teeme kohe ühe tugeva jõutsükli – poolteist kuud suhteliselt raju trenni, kõik sõid proteiini ja kreatiini, et korralikult taastuks ning jõuaks rassida.

Vaatasin plaani, helistasin Kukkonenile ja ütlesin: ma ei tee ühtegi sinu trenni! Võib-olla olin natuke liiga ülbe ja boikoteerisin teda. Samas sõitsin terve kevade krossi. Kui tuli esimene suvelaager, tahtis ta mulle kohe ära teha. Kukkonen jättis mu meelega viimaseks testijaks. Mõnel mehel oli jala jõud kasvanud viis, mõnel kümme protsenti. Kuid mul tõusis jala jõud 90-lt kilolt 130-le. Kõik hüppemäe näitajad olid paranenud. Loomulikult tuleb ülakehale massi juurde, aga ükski hea asi pole üdini hea.

Kui pika hingetõmbepausi sa kevadel endale lubad ja mida teed?

Hingetõmbepaus on vähe pikem, rahulikult treenin kuu aega. Puhkama pidanuks kaks nädalat, kuid nagu juba ütlesin, ei suuda treenimata ja lödi kehaga elada. Sel nädalavahetusel on Lääne-Virumaa esiliigas, kus korvpalliklubiga osaleme, Final Four. Kui arstid annavad loa, lähen mängima. Nii et otsest hingetõmbepausi polegi. Loomulikult on toitumiskava vabam. Esimesel nädalal sõin igal hetkel, kui kõht oli vähegi tühi. Otseselt kaalu ei jälgi, aga vaatan, et see ei oleks rohkem kui paar kilo üle normi, siis on suvel kergem alustada.

Oled juba mõelnud, kuivõrd sa kavatsed suvist ja sügisest ettevalmistust muuta?

Oleme treeneriga rääkinud, et suur hüpete tampimise aeg on möödas. Pigem tasub igaks trenniks veel paremini valmistuda – teha vähem hüppeid, aga iga sooritus peab olema kvaliteetne. Varasemast rohkem tuleb rõhku panna vigastuste vältimisele.

Kas pärast MK-etapil saavutatud kuuendat kohta võib unistada poodiumile jõudmisest?

Muudmoodi pole üldse võimalik mõelda. Peab hakkama poodiumile trügima! Kuuenda koha pärast ei tee ju keegi sporti. Sihid peavad olema kõrged. Täiskasvanute tiitlivõistlustelt mul veel head tulemust pole.

Sotši olümpial raiusidki nagu vana sepp haamriga alasile, et rahule jääd siis, kui pääsed 15 hulka. Paraku polnud sa vigastusest päris taastunud ja eesmärk ei täitunud. Oletame, et tuleva aasta Faluni MMiks saad valmistuda maksimaalselt hästi. Siis sead sihiks juba esikümnesse jõudmise?

Praegu ütlen küll, et esikümme on kindlasti mu siht. Kohapeale tammuma ei saa jääda, tuleb lihtsalt rohkem tööd teha. Laksud on vaja jätta MMiks. Järgmisel aastal saab valmis maailma kõige suurem mägi. Väidetavalt on võimalik Planicas hüpata 250 meetrit. Eesti rekord tuleb ka ületada ja mitte ainult kümne meetriga!

5 KOMMENTAARI

v
Valve 1. aprill 2014, 21:01
Ma usun see mees teeb veel suuri tegusid.Väga sümpaatne sportlane.
k
. 1. aprill 2014, 12:38
kulla Karla sa tegeled spordialaga, kus TRÜGIMISEL pole mingit mõtet. Ege see õllesaal pole, kus pead järgmise kannu järele trügima. Sinu spordi alal ...
(loe edasi)
Loe kõiki (5)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee