Spikker Kalev/Cramole, kui tahab Rocki võita (5)

Sest ilmselt näeme Tartus suure finaali peaproovi. Ja kui selle suunas vaadata, siis Rockil pole Eesti meistriks tulekuks vaja suurt muud, kui saada kätte sama hiilgav vorm, mis talvel oli. Rock suudab tegutseda meeskondlikult ja edukalt.

Kui Rock näitab oma hooaja parimat taset, peab Kalev vastama samaga. Ning siin on lugu keerulisem. Vahepeal kadus nende mäng täitsa ära, viimasel ajal hakkas jälle tagasi tulema, aga ohumärgid püsisid ka eelmisel nädalal peetud võidumängus tartlastega.

Mäng "sureb"

Visuaalse pildi järgi on Kalevi mäng terve hooaja jooksul "surnud" ära, kui pall jõuab korvi lähistele pikkade kätte. Sinna see jääb, välja seda reeglina ei söödeta ja kolmik Elegar-Moldoveanu-Fall püüab selle sageli kas või väevõimuga rõngasse saada. Viimati teeniti väsinud Rocki vastu küll piisavalt punkte, aga maikuus ei pruugi sama enam läbi minna.

Kas visuaalne pilt petab või mitte? Selleks võtsin üksipulgi ette viimase mängu, kus Kalevil oli tõepoolest tugev vastane ja sellel ka palju mängus. Ehk koduse Ühisliiga mängu Peterburi Spartakiga, mis kaotati 76:88 (27:48).

Vaatlen Kalevi rünnakuid, täpsemalt nende lõpetamist. Ehk kuidas jõutakse viskele: kas mängija tekitab endale olukorra ise või viskab pärast kaaslaselt söödu saamist. Reeglina saavutavad korvpallis paremaid tulemusi need, kes tegutsevad meeskondlikult. Näiteks Ühisliigas on liider Himki keskmiselt 24 korvisööduga mängus ja selle tabeli selgelt viimane Kalev 12,1ga. Üks võitis 18 mängust 18, teine 2 tükki…

Hiilgav algus

Aga Kalev – Spartaki juurde. Mäletame ilusat algust – 17:8 Kalevile, Kristjan Kitsing viskas kolm kolmest järjest. Neist kahe eel andis talle söödu Rain Veideman, korra Devin Gibson. Kuid järgnes seitse möödaviset ja neli pallikaotust ning väikesele puhkusele mindi 19:21 kaotusseisus.

Õudusunenägu

Teisel veerandil õudusunenägu jätkus, ise visati 8 punkti vastaste 27 vastu. Sel veerandajal tehti pärast söödu saamist ainult 4 (!) pealeviset, ja need kõik vabalt positsioonilt.

Ülejäänust saab paljut nimetada punnitamiseks. Esimesel poolajal proovisid Moldoveanu ja Elegar korvi lähistel palli saanuna kahe peale kokku neljal korral üks-ühe vastu vastast üle mängida, kuid vastas olid nii tasemel mehed, et ühelgi viskeüritusel polnud tunda isegi korvilõhna. Teine poolaeg algas samuti Elegari kahe üritusega, millest esimene lõppes veel ühe lootusetu viske ja teine "jooksuga".

Raju spurt

Viimast veerandit alustas Kalev seisul 47:67, kuid jõudis viie minutiga 68:72ni. Sel ajal kasutas peatreener Alar Varrak eesliinis tandemit Kitsing-Bamba Fall. Rünnakuid korraldasid tagamehed, tuues punkte ise ja toites ka pikki. Selle spurdi ajal realiseeriti läbimurdeid, aga kuuel korral visati ka söödu saanuna. Lõpuks siiski jõudu enam ei jätkunud ja Spartak võttis küllalt kindla 12punktilise võidu.

Järeldused

Käes on järelduste tegemise koht. Pärast söödu saamist läksid kalevlased viskele 26 korral. 10 korral visati sisse, 5 juhul teeniti vabavisked, 11 katset läks mööda.

Individuaalsete soorituste järel rünnati korvi aga poole rohkem, 39 juhul. Ning siingi oli tabamuste ja vabaviskejoonele jõudmise arv täpselt sama – vastavalt 10 ja 5. Kuid möödavisete arv suurenes drastiliselt – 24ni.

Arvestamata jäid juhud, kui ründelauast palli saanuna kohe peale visati või kiirrünnakut lõpetades segamatult üksi vastase korvi alla jõuti.

Null punkti

Sama huvitav on numbreid jälgida mängijate lõikes. Korvi lähistel suutis vastase üks-ühe vastu ette võttes korra üle mängida ainult Kitsing – ja rohkem ta seda ei üritanud ka, 18 punktiga üllatanud mees kogus ülejäänud punktid kaaslaste söötude abil. Elegaril jäi individuaalse üritamise saldoks 0-3, Moldoveanul 1-2 (tabamus keskpositsioonilt), Fallil 0-0. Eesliini põhimeeste individuaalse tehnika abil saadi ses mängus korvi lähistelt 0 punkti ehk nende oskused jäävad kõrgel tasemel lahjaks.

Lahke mees

Palju näitab mängijate kohta seegi, kuidas nad suudavad kaaslasi viskele aidata. Vaadeldavas mängus tehti lõviosa söödu saanuna viskele minekuid vabalt või peaaegu vabalt positsioonilt. Põhimõtteliselt saab öelda, et pole enam sööduandja süü, kui teine mees mööda viskab.

Ülekaalukalt kõige lahkem oli ehk enim kordi (11) jagas kaaslase viskele viinud sööte Veideman. Neist realiseeriti aga vaid 3, korra teeniti vabavisked. Viiel korral visati peale Gibsoni, neljal Soku söödu järel. Põhimängujuht Millage’i vastav number oli kõigest 1 ning eesliinil kamba peale kokku 3.

Vabatahtlikud

Korvpalli üks tõde on see, et liikuma peavad nii mehed kui ka pall. Kaitse üks põhisoove on tavaliselt ees- ja tagaliini lahutamine – kui see saavutatakse, on juba suur osa tööst tehtud.

Kalev on paraku paljudes mängudes lahutanud ees- ja tagaliini ise, vabatahtlikult, sest pikkade meeste näost ja olekust ei paista soovi palli teistele jagada – erinevalt näiteks Eesti koondises seda rolli täitvatest Kristjan Kangurist ja Janar Taltsist ning paljudest Euroopa ja maailma staaridest, kes lisaks korvi ründamisele otsivad alati ka sööduvõimalust.

Kalev/Cramo mäng arvudes

Sari: VTB Ühisliiga

Vastane: Peterburi Spartak

Koht: Tallinn

Tulemus: 76:88

Viskeid individuaalse soorituse järel: 39 (10 sisse, 5 teenitud vabavisked, 24 mööda), õnnestumisprotsent 38,5.

Visked pärast söödu saamist: 26 (10 sisse, 5 teenitud vabavisked, 11 mööda), õnnestumisprotsent 57,7

Eesliini 3-sekundialast saadud punktid individuaalse soorituse järel: 2 (Kitsing).

Enim kaaslase viskele viinud sööte: 11 (Veideman).