Spordivaria

Miks EOK ja 14 spordialaliitu ERRi sporditoimetust rapivad? (22)

Deivil Tserp, 3. aprill 2014 07:00
TULE ALL: ERRi sporditoimetuse juhataja Marko Kaljuveeri sõnul teeb ta kõik, et sport oleks teleekraanil võimalikult mitmekesine.Foto: Mati Hiis
Päev enne tänast Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu erakorralist koosolekut saatis EOK peasekretär Siim Sukles nimetatud nõukogule ERRi sporditoimetuse tööd kritiseeriva kirja, millele on alla kirjutanud 14 alaliitu. Kas see on katse päästa ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa, kes kempleb sporditoimetuse juhi Marko Kaljuveeriga, või mure spordi kajastamise pärast riigitelevisioonis?

Kirjas, mille avaldame allpool eraldi, on mõttekäik: "Spordiringkondades on pikemat aega süvenenud mure ETV sporditoimetuse juhtimise ja poliitika üle – teleekraanilt paistev ei kajasta meie hinnangul Eesti spordi olukorda ega vasta valdkonna mitmekesisusele."

Püüe suunda näidata?

Sukles rääkis eile Õhtulehele, et initsiatiiv tuli alaliitudelt. "Miks saatsime kirja nõukogule, mitte sporditoimetusele?" küsib Sukles.

Samal teemal

Ja vastab: "Loodame, et neil õnnestub spordi eetriaega suurendada. Õhtused uudised võiks viie minuti asemel kesta seitse minutit. Rohkem võiks olla ka analüüsi. Keegi ei heida midagi ette reporteritele. Aga aeg liigub edasi. Eestis pole kümme ala, vaid vähemalt 86. Kirjale on alla kirjutanud nende alade esindajad, kellega oleme probleemidest enim rääkinud."

Kaljuveeril on sündmustest teistsugune nägemus. "Sporditoimetus on teinud oma tööd südamega," kinnitab ta.

"Ja korraldada nüüd viimastel aegadel ERRis toimuvate sündmuste valguses selline küsitlus, see on püüd suund kätte näidata. Seda eriti päev enne Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu erakorralist koosolekut, kus nimetatud konflikti arutatakse."

Kaljuveer jätkab: "EOK on öelnud, et ei sekku ERRi programmi- ega personalipoliitikasse, kuid antud juhul on selgelt seda tehtud. Nii palju, kui on alaliite, nii palju on ka soove ja arvamusi. Üks on selge: kõigi meele järgi ei suuda olla. Alati leidub rahulolematuid, ükskõik, kui palju ka ei pinguta."

Samas rõhutab Kaljuveer, et õnneks on palju neidki, kes sporditoimetuse tööd märkavad ja sellest lugu peavad.

"Ka EOK juhtkonnaga on meil pidev ja regulaarne suhtlus. Kui võtta ERRi arengukava, mille järgi töötame, siis kõik olulised sündmused on kaetud. Alles eile näitasime Eesti ja Šveitsi vahelist käsipalli EMi valikmängu, mille eetrisse toomisel tegime alaliiduga aktiivselt koostööd."

Mis alaliite häirib?

Suurima eetriaja on saanud korvpall (33 korda). Järgnevad jalgpall 29, võrkpall 15, murdmaasuusatamine 13, tennis 12, laskesuusatamine 11, kergejõustik 8, autoralli 4, jääpurjetamine ja motokross 3 korraga. Lühiuudiseid ja pikki stuudiointervjuusid selles arvestuses ei ole.

"Alati võiks teha rohkem, kuid nii ajamaht kui ka eelarve seab piirid," ütleb Kaljuveer.

"Kui meid võrreldakse soomlaste YLEga, siis seal on tööl üle 40 reporteri, meil on aga televisiooni poolel viis ja raadios kolm ajakirjanikku. Kogu meeskonnaga tuleb teha nii otseülekandeid kui ka igapäevaseid spordiuudiseid. Me ei tee ühtegi saadet, ülekannet ega uudist alaliidu või EOK esindajatele, vaid oma vaatajatele."

Mis siis ikkagi alaliitude juhtidel harja punaseks ajab? Näiteks Eesti Tõsteliidu presidendil Jaan Talts juunioril on okas hinge torkima jäänud mullu Tallinnas toimunud juunioride ja alla 23aastaste EMi ajast.

"Rääkisin Kaljuveeriga, et võiks teha ülekande Leho Pendi ja Mart Seimi võistlusest, sest neil on medalivõimalus," meenutab Talts.

"Paraku ei saanud Mart vigastuse tõttu võistelda ja piisanuks Leho etteastest, mis lõppeski medali võitmisega. Kahjuks tuli vastuseks seitse põhjust, miks ei saa näidata."

Taltsi sõnul ei lähtu ta üksnes tõstmise huvidest. "Meil on vehklemine väga tugev. Samuti saalihoki ja maadlus, kus praegu toimub EM ja eestlastel on medalivõimalusi. Paraku pole lootustki, et need võistlused ETV vahendusel otse rahvani jõuaks. Kuid vaadates, millise hooga ETV ekraanil jalgpalli taotakse, teeb see vihaseks."

"Selle kogemuse põhjal on meie ootus, et suhtlus ja asjaajamine oleks avatud ja konstruktiivne, et plaanid, tegevused ja eelarved saaksid õigeaegselt läbi räägitud ja kinnitatud ning et kord juba paika pandud kokkulepetest peetaks ka tegelikult kinni," ütleb Teigamägi.

"Ootame rohkem läbipaistvust ja arusaadavust spordikajastuse planeerimisel, rohkem mitmekesisust nii alade kui ka kajastatavate sündmuste lõikes."

Eesti olümpiakomitee ja alaliitude kriitiline kiri Eesti Rahvusringhäälingu nõukogule

Eesti spordi suuremaid alasid juhtivate alaliitudena tuleb ühelt poolt tunda heameelt, et spordi kajastamine on kerkinud oluliseks arutlusteemaks, mis läheb korda väga paljudele. Teisalt on siiralt kahju, et fookus on liikunud valesse kohta – isikutevahelisele konfliktile ning üksikutele spordialadele.

Tegelik olukord on tõsine. Spordiringkondades on pikemat aega süvenenud mure ETV sporditoimetuse juhtimise ja poliitika üle – teleekraanilt paistev ei kajasta meie hinnangul Eesti spordi olukorda ega vasta valdkonna mitmekesisusele. Sporti lähedalt tundvate inimestena jääb meile arusaamatuks, millistel alustel otsustatakse ERRis alade prioriteetsuse ning selle üle, millised alad ja spordiüritused pääsevad pilti, millises mahus, millises järjekorras, millistel tingimustel – ning mis põhjustel just nii. See puudutab nii ülekandeid kui ka uudistesaadet. Lisaks puudub täielikult analüütiline väljund regulaarse spordisaate näol. Eesti sport on palju mitmetahulisem ning alade- ja sündmusterohkem, kui ETV ekraanilt täna paistab.

Avalik-õiguslikul meedial on kommertskanalitest erinevad ülesanded ja kohustused. Rahvusringhääling ei saa oma töös lähtuda samadest põhimõtetest mis erakanalid, ignoreerides vaatajanumbreid taga ajades Eesti spordi mitmekülgsust. Kahjuks näib sageli, et on unustatud ERRi roll Eesti spordi rahvuslikkuse kujundamisel ja arengu toetamisel. Soovime, et spordi kajastamine Eesti rahvusringhäälingus astuks sammu edasi – nagu areneb sport, peaks arenema ka spordiajakirjandus.

Me ei taha sekkuda ajakirjanike töösse ega programmi koostamisse, kuid palume spordisaadete planeerimisel ja kujundamisel rohkem avatust ja julgust astuda kõrvale aastakümneid sügavalt sissetallatud radadelt. Spordikajastust rikastaks suurem mitmekülgsus ning rohkem analüütilisust. Eesti sport väärib seda, et ETV seaks välismaiste spordi­uudiste asemel esikohale meie oma sportlaste lood ja ekraanile jõuaks rohkem erinevaid alasid, sealhulgas saaksid suuremate kõrval võimaluse ka väiksemad alad. Eesti rahva tervis väärib seda, et pilti saaksid rahvaspordi- ja liikumisüritused. Soovime, et rahvusringhäälingust saaks ülevaate Eesti spordi mitmetahulisusest ja paljususest; et rahvusringhääling räägiks Eesti spordi loo.

On aeg muutusteks. Meie oleme selleks valmis ning avatud koostööle, aitamaks kaasa uuele algusele Eesti spordi kajastamisel Eesti Rahvusringhäälingus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee