Deivil Tserp | Rusuv kabelivaikus Eesti (tali)spordis (1)

EOK täitevkomitee koosolekul Sotši koondisele hinnangut ei antudki! Olümpiakomitee presidendi Neinar Seli kinnitusel on see esindajate kogu ülesanne. Küll aga saime teada, et seoses rahastamisskandaaliga peatselt kohtu ette astuv Seli sobib endiselt spordi katusorganisatsiooni juhiks. 

(Aplaus, mis kestab seitse minutit järjest. Andunumad seltsimehed võivad ka püsti tõusta ja silmanurgast pisaraid pühkida.) 

Hämmastav, et spordiringkondi rahuldab viimati Eesti Päevalehe veergudel mustvalgel trükitud Seli tõdemus: «Spordi vaenlane number üks on olnud Juhan Parts.» 

Tõepoolest, endine majandus - ja kommunikatsiooniminister keeraski Selile kõvasti käkki,
kuid olümpiakomitee bossiks pürgides pidi tuntud ärimees teadma, kes on tema vaenlane
ning kui valusalt ta võib kätte maksta.

Ometi kuulutas Seli valimiskarussellil tiireldes suure suuga, et EOK eelarvet tuleb kahekordistada, sponsorsummasid kolmekordistada. Praeguseks on kõik need imelised eesmärgid jäänud vaid tühjadeks lubadusteks. Ja kaotusega peavad leppima sportlased,
kelle lemmikvaldkonnas on kurjakuulutav kabelivaikus, mida aeg-ajalt lõhestab sendikõlin.
Tippsport kängub täiega.

Siinkohal on kurb tõdeda, et näiteks kahevõistlejad, kelle hulgas leidub tiitlivõistluse medalipotentsiaaliga noori mehi, turnivad kui julgestusnöörita mägironijad hirmuäratava kuristiku serval. 

Raha oli alarühmal olümpiaks valmistudes küll varasemast rohkem, ent juba järgmisel hooajal langeb EOK toetus tavapäraselt 60 protsenti madalamale. Tagatipuks on koondise peatreeneri Tambet Pikkori ning vendade Kail ja Han Hendrik Piho suhted pehmelt öeldes nii kehvad, et koostöö jätkamine on välistatud. Võrumaalt pärit sportlased tahavad kriisist väljumiseks minna välismaale harjutama ning kuulavad praegu maad.

Meil jääb üle vaid pöialt hoida, et Pihod saaks isiklikelt sponsoritelt rahasüsti, mis lubaks neil karjääri jätkata kas mõne Norra või Saksamaa treeneri juhendamisel.

Laskesuusatamises on seis kahetsusväärselt sarnane. Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel edukalt esinenud tulevikulootuste kokkulugemiseks tuleb appi võtta mõlema käe sõrmed.

Samas mõistavad kõik sporti vähegi tundvad inimesed, et täiskasvanute eliitklassi jõudmiseks on vaja vähemalt ühe või koguni kahe olümpiatsükli pikkust peensusteni
läbimõeldud projekti, mille teostamiseks on mõistagi vaja raha. 

Vägisi tundub, et kabineti vaikuses istuvad spordiametnikud polegi suurtest muudatustest
eriti huvitatud.