Märtsijänes Mourinho jookseb võidult võidule

Kümme aastat tagasi virutas FC Porto poolkaitsja Costinha Meistrite liiga kaheksandikfinaali viimasel minutil Manchester Unitedi võrku palli, millega Briti suurklubi sarjast pudenes. Costinha asemel sai kuulsaks aga teine portugallane, FC Porto toonane peatreener Jose Mourinho, kes pistis väravat tähistades plagama kui hipster uusima iPhone’i järele. Praeguseks on Mourinho auhinnakapp lookas ja juuksed hallimad, ent mees ise jätkuvalt hull.

Padufännide jaoks on jalgpall elu, mängijate jaoks töö, ent ülejäänud otsivad vutimängust ennekõike meelelahutust. Vaatajate lõbustamiseks ei piisa ainult väravaterohkest lahingust staadionimurul, vaid sinna juurde on vaja ka kandvaid karaktereid.

Kõige sagedamini pälvivad tähelepanu ründajad nagu soengumeister Mario Balotelli, kung-fu-äss Eric Cantona või golfimängu kõrvalt aeg-ajalt ka väravaid lööv Carlos Tevez. Neil on kerge staariks saada, sest nende liigutused otsustavad mängu. Ometi on Chelsea peatreeneri Jose Mourinho täht nad kõik ületanud.

Toona 41-aastane mees oli juba enne seda märtsiõhtut Old Traffoldil üks Euroopa enim kiidetud noori treenereid. Värava järel tehtud lõpuspurt tegi temast aga staari. Portugal ja Porto jäid Mourinhole kitsaks ning kui ta võitis hooaja krooniks ka Meistrite liiga, oli ta Euroopa suurklubidele vastupandamatu.

Loteriivõidu tõmbas Roman Abramovitš, kes Mourinho rahapatakaga Chelsea’sse meelitas. Juba esimesel pressikonverentsil Londoni klubi peatreenerina jäädvustas portugallane end igavesti jalgpallifolkloori, kui ristis end The Special One ehk Eriline.

Ringiga tagasi alguses

"Ärge pidage mind ülbeks, aga ma olen Euroopa meister ja ma arvan, et eriline treener," sõnas mees toona.

Tühi kott ei seisa püsti ning Mourinho pidi väljendile pidevalt tõestust pakkuma: juba oma esimesel Chelsea hooajal murdis ta Manchester Unitedi ja Arsenali üheksaaastase hegemoonia.

Sama kordus järgmises töökohas, Itaalia tippklubis Milano Inter, kus Mourinho võitis teist korda ka Meistrite liiga karika. Madridi Realis lõpetas ta klubi 18aastase põua Hispaania karikasarjas ja võitis 2012 ka meistritiitli, ent Meistrite liiga jäi püüdmatuks. Suvel jõudis Mourinho tagasi Chelsea’sse.

Kolmapäeva õhtul sai sümboolselt lõpetatud veel üks ring. Kuigi kümne aastaga on portugallase juustesse lisandunud palju halli ning viks ja viisakas ülikond on asendunud vanainimese jaoks mugavamate dressidega, näitas Mourinho, et ta on täpselt seesama natukene hull jalgpallitreener.

Kui Demba Ba Chelsea mängu 87. minutil Chelsea 2:0 ette viis ja meeskonnale PSG vastu edasipääsu kindlustas, võttis Mourinho küljejoone taga jalad kõhu alt välja ja jooksis endisele kehalise kasvatuse õpetajale kohaselt koolitunnist tuttavad 60 meetrit oma mängijatega koos juubeldama.

Šõud pead saama ja šõud pakub Mourinho küll ja veel!

Suur staar vajab suurt lava

Kuna Mourinhole pole seni pakutud näiteks Brasiilia koondise peatreeneri ametit, on Meistrite liiga kõige tähtsam võistlus, kus ta osaleda saab. Just Euroopa tipptase toob portugallases välja võimsaima emotsiooni ja vingeima šõu: lisaks kahele kuulsale spurdile mööda küljejoont suutis Mourinho teha rikkaks ka oma rätsepa, kui Madridi Real alistas 2012 Cristiano Ronaldo 90. minuti väravast Manchester City.

Mourinho lendas pingilt püsti kui salvatud, spurtis väljaku küljejooneni, hoogu vähendamata laskus põlvili ja libises mitu meetrit mööda maad rikkudes sellega ära täiesti korralikud viigipüksid.

Meistrite liiga

Veerandfinaalid

Dormundi Borussia – Madridi Real 2:0 (kokku 2:3)

24., 37. Reus

Chelsea – PSG 2:0 (kokku 3:3)

32. Schürrle, 87. Ba