Jay Hakkinen Foto: AFP / Scanpix
Talisport
15. aprill 2014, 07:00

Eesti laskesuusakoondise peatreeneriks pürib nelja olümpia kogemusega ameeriklane Jay Hakkinen

Kes saab Eesti laskesuusakoondise uueks peatreeneriks? (3)

Õhtulehe andmetel osales pühapäeval toimunud Eesti laskesuusatreenerite koosolekul ka ameeriklane Jay Hakkinen, keda tahetakse näha ametist taandunud koondise peatreeneri Maris Cakarsi mantlipärijana.

Nii laskesuusatamisföderatsiooni president Aivar Nigol kui ka peasekretär Kristjan Oja avaldasid, et kümmekonna peatreeneri kandidaadi hulgast jäi sõelale välismaalane, kelle nime on veel vara avalikustada.

"Treeneritekogu on ühe persooni heaks kiitnud, kuid 23. aprillil peab otsuse tegema juhatus," rääkis Nigol. "Siis antakse suure tõenäosusega voli tegutseda."

Nigol, Oja ja ka juhatuse liige, kauane peatreener Hillar Zahkna kinnitasid, et määravaks saab vajaliku raha leidmine – see puudutab nii peatreeneri palkamist kui ka eelarvet.

Eesmärk on keerata täiesti uus lehekülg

Ala asjatundjate vihjete analüüs näitas, et oma nägemust käis eestlastele tutvustamas Saksamaal elav ameeriklane Jay Hakkinen, kellel on nelja olümpia kogemused ja CVs kirjas ka üheksa MK-etappidel saavutatud esikümne kohta.

"Olen vaid põgusalt selle teemaga tutvunud, sest ka minuni jõudis info alles eile (pühapäeval - toim)" lausus tänavu Oberhofi MK-etapil kuuenda kohaga sähvatanud Kauri Kõiv. "Kui uudis minuni tuli, ei osanud midagi arvata. Isiklikult olen küll temaga võistlustel kokku puutunud, kuid väga palju tema kohta ei tea. Kui sportlane, kes võistles veel eelmisel aastal MK-sarjas, tahab asuda Eesti koondise peatreeneriks, siis on raske seisukohta võtta."

Kõiv oleks valmis jätkama senise juhendaja Cakarsi näpunäidete järgi. "Mina arvan, et nimekas treener pole tingimata see, kes paneb Eesti koondise hästi sõitma. Pigem tuleks teadmisi targematelt inimestelt sisse osta ja tegeleda rohkem laskmisega ning investeerida määrdetiimi. Taustajõududest hakkab asi pihta."

Peatreeneri küsimuses on aga Kõivuga risti vastupidisel seisukohal noorte maailmameister Grete Gaim, kes koges Sotši olümpiamängudel täiskasvanute karmi konkurentsi.

"Uut treenerit oli vaja," mõtiskles piiga. "Esiteks lõppes endisel juhendajal leping. Me pole veel sportlastega kokku saanud ega teemat arutanud. Mina töötasin Cakarsiga kolm aastat. Kindlasti ta mulle midagi andis, ent viimane aasta kippus ära vajuma – tema motivatsioon oli langenud."

Välistreeneri palkamist pooldab ka noorte ja juunioridega hiilgavate tulemusteni jõudnud Tõnu Pääsuke.

"Ka mulle pakuti peatreeneri kohta, kuid pidasin õigemaks jätkata juunioride koondisega," nentis ta. "Eesmärk on laskesuusatamises keerata täiesti uus lehekülg. Kõigepealt proovime i-le täpi panna, mis on raskem osa kui eelnev. Tuleb leida raha."

Ehkki Pääsuke Hakkineni nime ei avalikustanud, rääkis ta kandidaadist ülivõrdes. "Ta on meepoti juures olnud kümme aastat," sõnas Pääsuke. "Kogemustepagas on suur. Ta ei hakanud ka väga suuri tingimusi esitama."

36aastase Hakkineni tipphetk oli kaheksa talve taguse Torino olümpia 10. koht tavadistantsil. Tänavu üritas ta pääseda Sotši mängudele, kuid heideti üle parda. Tipptasemel võistles mees viimati 2013. aasta alguses.

Uue peatreeneri teema võttis tabavalt kokku Oja. "Tulemustega ei saa rahul olla. Kui samamoodi edasi läheksime, siis väljendaks see meie rahulolu," märkis ta.

Kogenud sportlased kutsutakse alale appi

Nigoli sõnul vaadatigi koosolekul kriitiliselt tagasi möödunud tsüklile. "Püstitatud eesmärgid jäid saavutamata," kinnitas ala president. "Samas jätkub praegu üleminekuetapp. Eriti just naistel. Kui Kadri Lehtla välja jätta, on ülejäänud tüdrukud keskmiselt 21aastased. Mingit imet polnudki neilt loota."

Meedias on pärast olümpiat mitu korda arutatud, kas 36aastane Roland Lessing ja kaks aastat vanem Indrek Tobreluts tuleks pensionile saata. Kuid Zahkna kinnitusel sellist varianti ei pooldata.

"Suure tõenäosusega langeksime MK-sarjast välja, kui paneksime panuse noortele meestele, naised veaksid välja," lausus Zahkna. Pääsuke lisas: "Üritame kogenud sportlasi kasutada ala arendamisel. Meil ei ole väga palju suurte teadmistega inimesi, kõik asjatundjad tuleb võimaluse korral süsteemi arendamisse kaasata."

Nigoli sõnul saab pärast peatreeneri paika panemist asuda tegelema taustajõudude värbamisega. "Määrdemehed, füsioterapeut, arst," loetles president vajalikke abilisi. "Sellest on juba juttu olnud, et mõned sportlased olid haiged. See näitab puudujääke meie taustajõududes."