ROK kargas Sildaru trumpalale turja, aga FIS kaitseb pargisõitu raevukalt (1)

Engebretseni kriitika allikaks oli pargisõidu suur vigastuste hulk. "Sotši mängudel oli vigastada saanud sportlaste arv olümpiakavva kuuluda sooviva spordiala kohta liiga suur. Minu jaoks aktsepteerimatult kõrge, absoluutselt... väga-väga-väga kõrge. Oleme suures mures. Asja arutatakse nii ROKis kui ka FISis," rääkis Engebretsen eelmisel nädalal Monacos peetud sporditervise-teemalisel konverentsil.

FISi peasekretär Sarah Lewis lükkas aga Engebretseni kriitika ümber väites, et tegu on norralase isiklike, mitte ROKi ametliku seisukohaga. Samuti märkis Lewis, et käib aktiivne töö, et nii vigursuusatajate kui ka lumelauasõitjate pargisõit 2018. aasta Pyeongchangi olümpiamängudeks turvalisemaks muuta.

"Alates 2008. aastast kasutab FIS vigastuste jälgimise süsteemi, mis analüüsib igat spordiala ja võistlust eesmärgiga võtta kasutusele täiendavad turvameetmed seal, kus vaja. Eesmärk on vigastusohtu vähendada, aga samal ajal ei tohi kaduda konkreetse võistlusala iseloom. Sotšis peetud pargisõidu võistlustest oleks enne lõpliku aruande valmimist ebaõiglane rääkida," sõnas Lewis.

Sotši pargisõiduvõistlustel oli tõesti palju kukkumisi, ent samas kiitsid nii sportlased kui ka treenerid sealseid radu, kui olümpiamängude vääriliselt keerulisi ja nõudlikke.

Engebretseni pahameele allikas võib olla Norra medalilootus Torstein Horgmo kukkumine olümpiamängude eelsel treeningul. Norralane murdis rangluu ja pidi olümpiavõistlust kõrvalt vaatama. Samas on tõsi, et võistluste jooksul, kui sportlased olid rajaga juba harjunud, esines kukkumisi ja vigastusi vähe.

Sotši olümpia kõige tõsisem vigastus ei juhtunud üldse pargisõidus, vaid suusakrossis, mille treeningul kukkunud venelanna Maria Komissarova jäi alakehast halvatuks.

Kokkuvõttes on väga ebatõenäoline, et ROK hakkaks pargisõitu või suusakrossi olümpiamängude kavast eemaldama, sest mõlemad on noore publiku – ROKi ja olümpiamängude jätkusuutlikkust silmas pidades võtmetähtsusega sihtrühm – seas erakordselt populaarsed.

Tänases Postimehes kommenteeris teemat ka Kelly Sildaru isa Tõnis, kes märkis: "Ala tuleks suunata, muuta turvalisemaks. Kohtunikud võiks hinnata pigem trikkide stiili kui lennu kõrgust. Ka hüpped ei peaks olema nii hullud. Kelly ega teisedki ei lähe võistlustele trikke katsetama, vaid teevad seda, mida sadu kordi lihvitud. Hüpped ja saltod on sportlastele kui sörkimine metsateel, kuigi rahvas hoiab neid vaadates kätega peast kinni."