Kalle Klandorf "mõttetust" Kalevist: "Ei tasu narrida!" (9)

Kalle Klandorf, kui vingeks pead võidukalt lõppenud seeriat TTÜga?

Olen rahul, aga muidugi võinuks võit lihtsamini tulla. Ka põhiturniiri lõpus saime nappe võite, samuti nüüd veerandfinaalis kaks viimast mängu mõne punktiga. Aga võitjate üle kohut ei mõisteta.

Kuidas elasid üle selle, et hoolealused panid kolmapäeval peaaegu 30 vabaviskest peaaegu 20 tükki mööda?

Olen kaua, aastast 1976 olnud kõrgliigatreener, aga sellist asja pole varem näinud! Lõpusekunditel kuus vabaviset järjest mööda – see oli päris kole.

Viis infarkti äärele?

Ei viinud. Aga mida vanemaks jääd, seda raskemini taastud. Ma ei jäänud pool ööd magama, ja kui jäin, oli uni pinnapealne, läks kell 6 hommikul ära. Keegi pole rauast. Säärane seeria võtab üksjagu jõudu ära.

Paljud netikommentaatorid lajatavad, et „väike" Kalev on mõttetu meeskond ja milleks sellega üldse tegelda. Mida ütled neile?

Need inimesed pole ilmselt ise sportlased. Meie meeskonna filosoofia kujunes välja 2000. aastate alguses, kui loodi Pirita Palliklubi. Oli hulk korvpallureid, kes hakkasid tippmängija karjääri lõpetama – näiteks Margus Metstak, Indrek Rumma, Erki Kivinukk, ka Rauno Pehka on meil mänginud – ja hulk noori, keda meie tippklubidesse ei võetud ning nad kippusid üle jääma.

Vanemad mängijad vajavad pärast spordikarjääri lõppu pehmet maandumist ja võimaldasin selle, neil oli aega mõelda ja otsida, mida hakata elus edasi tegema. Olen seda nimetanud töölisnoorte meeskonnaks, sest osa käib päeval tööl ja osa õpib ülikoolis. Ainult korvpalliga tegelevad ainult välismaalased.

Ise olen samasugune töölisvana, kes teeb seda asja oma lõbuks, palgata. Olen leidnud mõttekaaslased ja nii me põrgatame. Mina kasutan oma puhkeaega nii, et lähen kella seitsmeks trenni! Vaatasin kolmapäeva õhtul viimase mängu üle – ma pole solvunud, kui Ivar Jurtšenko ütles, et Klandorfil pole nagunii aega trennis käia. Vastupidi, arvan, et olen hooaja jooksul puudunud ehk ainult 2-3 õhtusest treeningust. Teeme Margus Metstakiga koos, ka tema töötab Tallinna linnavalitsuses.

Kui rääkida Margusest, siis tema on väga kõvasti arenenud. Eriti tunnen seda sellel aastal. Ta on hästi tagasihoidlik inimene, aga elanud treenerirolli sisse. Tal on mõni asi, mida mul pole. Näiteks pikkade mängijate filosoofia on hoopis teine. Margus teab seda. Täna on meil Dennis Mims ja Margus arutab temaga iga asja pikalt-pikalt.

Siin ei tasu narrida ja tuleb austada inimesi, kes tahavad sporti teha. Ning olime TTÜga ainsad klubid, kes pakkusid veerandfinaalides rahvale lõbu. Meie aasta on täkkesse läinud, mehed on tublid olnud ja selle hooaja üle on meil hea meel.

Meil on täna kaks tippklubi. Aga selliseid meie tüüpi meeskondi peab ka olema. Kõigile ei jätku ressurssi – igal Eesti liiga kohal on oma väärtus. Pakun, et täna on 3.-4. koha väärtus 150 000 kuni 180 000 eurot.

150 000 kuni 180 000 ja meeskonna särgil paistab kõige suuremana Tallinna linna logo?

Linn toetab meid ka, aga pole sugugi suurim sponsor, on ehk neljandal-viiendal kohal. Tallinn panustab üldiselt sporti piisavalt palju, et väärib seda reklaami meie särgil. Meeskonnal on tuumiktoetajad, kes aastaid säilinud.

Kas jõuad end ka treenerina täiendada?

Ütlen otse, et ega jõua küll. Kehalises ettevalmistuses aastatega palju ei muuda. Meie traumade arv on võrreldes teistega väga väike, mis tähendab, et meeste füüsiline põhi on korralik ja oleme suutnud seda talve jooksul hoida.

Mis puudutab mängulist osa – kui vaatad Euroliiga või muid mänge, näed, kuhu maailm liigub. Küsimus on vaid selles, kas Eesti jõuab kaasa liikuda, praegu väga ei jõua. Seetõttu peavad eestlased kasutama rohkem mõistust.

Ma pole videote fänn. Ise vaatan neid küll, aga pole nii, et istume poistega maha ja räägin. Kui mängija on 25-35aastane, peab ta olema nii kogenud, et suudab ise videoga tööd teha ja näha, kus ta eksis.

Stipiteema on Eestis praegu kuum, see puudutab Tallinna Kalevit ka?

See puudutab kõiki. Oleme maksuametiga rääkinud – nemad pole kurjad, nad on riigiametnikud ja täidavad seadust, ootame neilt vastuseid oma küsimustele. Asi seisab poliitikute taga, kes ei taha probleeme lahendada. Nad ei viitsi süveneda, nad teavad ainult, peaks nagu kusagilt makse võtma. Ma ei saa Toompea poliitikutest aru. Võtame ise seadused vastu ja pärast, kui oleks vaja muuta, selgub, et ei saa, sest see muutmine olla nii raske.

Eestlaste genofond on nii väike ja kui tahame, et meie rahvas on edasi tugev, peame mõnda asja toetama ja et noortel oleks, kuhu edasi pürgida.

BC Kalev/Cramo juhid alustasid 15 aastat tagasi tagasihoidlikult, aga nüüd on meeskonnaga Ühisliigasse välja jõudnud. Kas sul pole suuremat ambitsiooni? Kui keegi tuleks ja ütleks, et siin on 3 miljonit, tee VTB tasemel klubi?

Kohe teeme ära! Aga ma ei jääks meeskonna juurde treenerina. Otsiksin korraliku treeneri ja paremal tasemel mängijad. Mina ei pea end treenerina professionaaliks. Mul võivad olla professionaalsed teadmised, aga kui ma saan seda tööd teha ainult kaks tundi päevas, ei saa ma sel alal olla professionaal.

Reaalsus on täna ikkagi rahaliselt teisel tasemel, tahad jätkata?

Jah, see pakub mulle lõbu. Ma jõuan, nagu öeldakse, selle raha ära kulutada. Sest leian vastaval tasemel mängijad, sisustan nende aega ja enda vaba aega, suhtlen sponsorite-toetajatega. Nad on vahel kurjemad, vahel paremas tujus. Kuniks eelarve on selles piiris, jõuan asja ise teha, ja võib-olla kaua teha. Eesti tasemeks sellest piisab, maailma vallutamiseks olen juba liiga vana.

Kas abikaasa pole öelnud, et mis sa iga õhtu saalis istud?

Tema istub oma saalis! Meil on ainult erinevad alad, erinevad saalid. Jõuame õhtul ühel ajal koju. Nii on see elu meil palju-palju aastaid käinud ja oleme rahul. Küll me endale vaba aja ka leiame.

Poolfinaalis ootab Tartu Rock, kas kardad?

Mis see vana inimene ikka enam kardab. Vanade inimeste eelis on see, et pole enda pärast enam hirmu. Nad julgevad asju välja öelda, ei karda eriti midagi, elus on kõik nähtud ja nii ka Rock. Proovime nii palju, kui jõudu on! Neil on olnud keeruline aeg.

Reaalsem on ikkagi pronksiseeria.

Vat seda küll ei saa öelda, et ma Andres Sõpra kardaks! Meie võitsime neid hiljuti 30ga, järgmises nemad meid 30ga. See oli mõlema poole petmine. Sõber püüdis mind petta ja mina püüdsin teda petta. Tuleks huvitav seeria, oleme lapsepõlvest saati tuttavad, tunneme teineteist läbi ja lõhki.