Röömustamiseks leiab pöhjust ikkagi: suudab ehk eesti vuti jaoks jälle midagi ära teha, vöi möni noormaalne lähiringkonna tiim vöi klubi oma leivale palkab... Selline päris tipu lähedase coachi elu ongi, kunagi ei tea millal taganeda tuleb. Tahaks näha aga vööramaalasest treenerit kes bosniale kodus näiteks selja otsustaavas faasis prügiseks teeks, sellise materjaliga nagu eesti koondis? Ole sa Van Gaal vöi Trapatoni vöi kestahes, seda kuidas mees esimesena ära jagas kuidas eesti koondis (ka levaadia, selline eestlaste ja kohalike venelaste sümbioos) mängima panna, eestlasene vöi välismaalasena (ei Jensen, Piepers ega Tohdersön, mitte veel ka uus svenssonist peatreener) pole paremini küll teha osanud keegi. Rüütlile endalegi paras mötlemise koht, sest koondise ja klubi treeneri ametid on kaks erinevat tööotsa. Mingid fifu vöi uefu ninanokkijad paberi ja kategooria grafomaanide austajad saavad muidugi hüpata pürokraatia liivakastis, aga Rüütli sugugune treener on eesti möistes juba brand ja nimi oma klassis. Kuigi jah vorstil on poes kahjuks ka oma hind...
KOMMENTAARID (9)