Kui vaja, tõttas väravasuul suurepärast tõrjetööd teinud Kehra väravavaht Mikola Naum ka rünnakule kaaslasi abistama!Foto: MATI HIIS
Käsipall
12. mai 2014, 09:00

Kehra käsipallikulla 3 võtit

HC Kehra ei valeta, kui räägib, et enne Eesti meistriliiga finaali Põlva Servitiga ennustas kogu Eesti käsipallirahvas neile kindlat 0:3 kaotust. Nii oligi. Ometi võitis Kehra finaalseeria 3:1 ja tuli 11. korda Eesti meistriks. Tutvustame ootamatu edu võtmeid.

Esmalt meenutame finaalseeria kulgu. Esimese, lisaajale läinud matši võitis Kehra 22:21, teise mängu aga 22:20. Kolmandas viskas Serviti viimase 65 sekundiga kolm väravat ja võitis 26:25, ent eilses neljanda kohtumise võitis kodusaali trummikilesid purustanud atmosfääri kaifinud Kehra 29:27.

Väravavaht Mikola Naum. Ega Serviti väravat kaitsnud koondislane Eston Varuskki kehva seeriat teinud, ent Kehra puuri kaitsnud Mikola Naum murendas Serviti vaimu kildudeks.

250 minutiga visati talle vaid 94 väravat ehk üks tabamus iga 2 minuti ja 40 sekundi tagant. Kui nii harva väravani jõuda, kaob viskekindlus. Serviti kahurid, venelane Pavel Turajev ja leedukas Grazvidas Sereicikas ei hakanudki korralikult tuld andma.

Ning "ma lähen ja panen selle palli sisse!" enesekindlust sai Serviti mängijad finaalseeria jooksul tänu Naumi kindlale tõrjetööle nautida väga pisteliselt. Lisaks tõrjetele aitas Naum meeskonda ka rünnakul, sest Kehra peatreeneril Jüri Lepal on kombeks väravavahti rünnakule saata ning Naum tundis end seal väga mugavalt.

Kaval ja otsekohene taktika. Kehra peatreeneri Jüri Lepa käsutuses oli vigastuste ja muude probleemide tõttu vaid seitse väljakumängijat, kelle tase finaalmatši välja kannatas (võrdluseks: Serviti kasutas finaalseerias arvestataval määral 13 väljakumängijat).

Mida teha? Tappa mäng nii aeglaseks kui vähegi võimalik. "Surusime Servitile terve finaalseeria jooksul oma rütmi peale ja see oligi edu võti. Teadsime, et Serviti oli füüsiliselt meist parem ja seetõttu rajasime oma mängu mänglevamale taktikale, mis võimaldaks meestel nii palju puhata kui võimalik," sõnas Kehra kapten ja liider Uku-Tanel Laast.

Kehra venitas aega igal võimalusel – palli pärast väravat mängu pannes, mõtlemisajalt tulles ja igal võimalikul puhul põranda kuivatamist nõudes. Oli see kergelt ebasportlik? Ilmselt küll. Aga kas Kehra võitis? Jah. Kas keegi mäletab tulevikus, kuidas täpselt? Ei.

Individuaalne meisterlikkus. Kui finaalseeria eel võis eeldada, et säravaimaks mängijaks kerkib aprilli keskel peetud Balti liiga finaalturniiril Serviti finaali vedanud Ardo Puna, siis tegelikult kuulus see au Kehra mängujuhile Uku-Tanel Laastule.

Finaalmatšides vastavalt seitse, üksteist, kaheksa ja eile taas üksteist väravat visanud ning – mis üldse mitte vähetähtis! – edukalt 7 meetri karistusviskeid realiseerinud Laast oli aga vaid üks mängija mitmest, kelle individuaalne meisterlikkus Servitile üle jõu käis.

Kehra ridades võtsid mängu enda peale ning tabasid raskeid viskeid Laast, Jürgen Rooba ja Kaspar Lees. Serviti ridades otsustajaid nappis. Kolmanda finaalmängu lõpus Puna selliseks kerkis, aga kokkuvõttes jäi see üheks torkeks, mitte lakkamatuks nõelamiseks.

***

Tänavu siis nii. Eks näis, kuidas aasta pärast. Meistritiitlite üldseis on nüüd 11:9 Kehra kasuks. Õneks pole näha, et emma-kumma käsipallikantsi ramm raugema kipuks!