Liina Laasma vigastusest: algul ei saanud valu tõttu korralikult magadagi (2)

„Kõik algas siis, kui ma Portugalist tagasi tulin," meenutab Laasma tagasilöökide kadalippu. "Jalas oli valulik koht, varba painutajalihases oli tekkinud põletik, ilmselt hüpetest."

Laasma otsustas jalgu vähem koormata. „Ega ma siis väga targalt treeninud, tegin ülakehale liiga palju jõudu," raputab Toomas Merila õpilane endale tuhka pähe. "Ühel hommikul ärgates ma enam kätt korralikult tõsta ei saanud. Õlg oli nii valus."

Paar nädalat hiljem sõitis Laasma Hispaaniasse laagrisse, seal oli olukord sama kehv. Mänedžer Aivar Karotamme eestvedamisel käis 22aastane sportlane uuringutel ja teda aitas ka Leedu kettaheiteässa Virgilijus Alekna füsioterapeut.

„Närv oli lihase vahele kinni jäänud," selgitab piiga vigastuse tagamaid. „Sain palju taastusravi. Kuu aega ma üldse oda ei visanud. Algul oli seis ikka päris nutune, ei saanud valu tõttu korralikult magadagi."

Laasma hinnangul võis ta pärast Eesti rekordit 63.17 muutuda liiga ahneks. „See tulemus ei tulnud hea tehnikaga," lausub ta. „Mõtlesin, et sätin asjad paremaks, aga läks nagu doominonuppudega – kui üks kukkus, siis teised läksid järele."

Nüüd muutub olukord iga päevaga üha rõõmustavamaks. Laasma on teinud kaks korralikku odavisketrenni ning ta loodab 31. mail Tallinnas heitjate seeriavõistluste teisel etapil areenile naasta.

„Vigastuse tõttu pidin loobuma Tokyo võistlusest," märgib Laasma. „Vaatasin kurvalt, et seal võideti 59 meetriga. Samas ei tasu liialt kiirustada. Kui võistlema tulla, siis täiesti tervelt."