Martin Plaser | Kas proovime korra uuesti ja seekord ei loobu? (7)

Mõnikord alustame harjutuse tegemist kasvu järjekorras. Alustavad väiksemad, teinekord suuremad. Seekord võtsime siis väiksematest. Kui järg jõudis ühe 7aastase poisini, oli enne seda juba kaks kuueaastast selle sooritanud. Seitsmene alustas, kuid poolelt harjutuselt jäi jänni. Tean, et harjutus on raske, tean. Sellegipoolest on ju vaja proovida.

Ta pingutas, kuid just piisavalt, et püsida paigal, aga mitte nii palju, et edasi minna. Julgustasin teda ja ütlesin, et ta on tugev, suudab. Ilmnesid esimesed loobumise sümptomid. Nüüd juba sõnutsi väljendudes soovis ta lõpetada ja järge teisele anda. Ma ei lubanud. Kui ta vaikse jutuga ei saanud, siis karjus: ma ei jaksa, ma kukun alla. Seisin kindlamalt teda julgestama. Panin käed üsna lähedale, et vajadusel temast haarata, kui tal käed nõrkevad. Aga ikka ei andnud ma talle luba loobuda. Nüüd tulid pisarad. Tundub, et tal kodus need töötavad, liigkergelt. Vaatas nii haleda pilguga ja kriiskas: "Treener, ma ei jaksa!"

Pean nüüd meelde tuletama, et sellest poisist füüsiliselt nõrgemad said selle harjutusega hakkama. Kui jaksad karjuda, jaksad pingutada. Ise mõtlen, et tal ju kiiret pole, küll saab sellega mõni teine trenn tehtud. Kuid lisaks, et ta ise on murdumise äärel ja valmis loobuma, on seda võitlust vaatamas trennikaaslased, väiksemad ja suuremad, kellele sooritusele võib see omakorda mõju avaldada. Kas näitan ülejäänutele, et treenerina polegi nii nõudlik ja krokodillipisarad päästavad pungestamisest? Ei, kui ei jaksa, on see mõistetav. Aga loobumine ei ole. Loobud ja annad alla – mina seda heaks ei kiida.

Õues on palju rahvast, ilm on ilus. Emad jalutavad vankritega, isad mängivad palli. Üks treener, selleks, et ennast üle tatist ja pisaratest märja näoga räuskavast lapsest kuuldavaks teha, karjub. Pühapäevane pargiidüll!

Kas lastele pingutamise õpetamine nõuab karmi meelt? Pisaratest ja pingutusest suust purskuv tatt, prillid märjad. Kas lased lapsel loobuda, karjud või innustad? Aitad tal leida vabandust, et vältida harjutuse lõpuni sooritamist.

"Treener ma ei saa, prillid kukuvad maha." Võtsin prillid ja andsin trennikaaslasele. Harjutuse iseloomust tulenevalt oli vaja see kiiresti sooritada, liigselt ootama jäädes kuhjub kätesse liigne pinge ning muutub järjest võimatumaks seda jätkata. Juhendasin paari väikse detailiga kuidas suluseisust edasi jõuda.

Sügisel külvad, kevadel lõikad?

Trennidesse massiline uute laste vastuvõtmine toimub sügiseti. Talve jooksul treenitakse, tuleb kevad, pooled on kadunud ja siis suvepuhkus ähvardab teist poolt. Sügisel algab uus värbamisperiood.

Korrus3 ja MTÜ Toeta Eesti Maadlust korraldasid 2013 suvel üsna mitu avalikku maadlust edendavat ja trennikutseks korraldatud avatud matti – Vanalinna Päevadel, Keskaja Päevadel, Tallinna Teletorni sünnipäeval, Kostivere Mõisa päevadel, lastekaitsepäeval 1. juunil. Formaat lihtne. Kõigepealt on vaja maadluse tutvustajat, maadlusmatti ja huvitujaid.

Sajad lapsed, kes ei käinud tol hetkel veel trennides, külastasid meie boksi. Kui paljud neist mingisse trenni jõudsid, seda ei tea keegi. Maadlema jõudis neist pea kakskümmend, kevadeni pidas vastu mõni üksik. Üsna mitmel neist regulaarse sporditegevuse harrastamise harjumust enne seda ei olnud.

Kui võtta suvise kampaania edu mõõdupuuks see, siis olen läbi kukkunud. Ebaedule aitasid kaasa: lapsevanemad, kes õpetavad lapsi loobuma; lapsed, kes peale 2-3 trenni ütlevad, et neil on trenni lõpus alati nii väsinud tunne ja raske olla, nad ei jaksa; lapsed, kes ütlevad, et nad ei jaksa peale trenni Craftopiat või telekamänge mängida. Põhjuseid oli veel.

Need mängukonsoolid on ostnud lapsevanemad, kes soovivad head, aga välja tuleb see, et lapse tähelepanu ongi ultrafiktiivses.

Juba vähem kui kahe nädala pärast, 30. mail korraldan sellele suvele suunatud esimese avaliku spordikampaania. Solaris kaubanduskeskuses paneme maadlusmati maha, teeme sportmänge, toome sõbrad kaasa ning see ongi laheda päeva retsept. Lastekaitsepäevale pühendatud sporti ja liikumist tutvustav infopäev viib teabe kesklinna noortele. Kui varem ei kohtu, siis Solarises.

Kas proovime korra uuesti ja seekord ei loobu?