Tel Avivi Maccabi peatreener David Blatt piilub ilmselt Euroliiga karika poole.Foto: Reuters / Scanpix
Spordiblogi
20. mai 2014, 10:00

VILLE ARIKE | Treeneri meeskond

Korvpalli Euroliiga on üks huvitav nähtus. Aastate jooksul on mängude arvu üha suurendatud – esmalt loodi kolme võiduni mängitavad veerandfinaalid, seejärel hakati vahegruppides pidama 6 mängu asemel 14. Ja seda kõik selleks, et viimasel etapil, poolfinaalis ja finaalis, otsustada kõik üheainsa mänguga. Kas see on just õiglaseim, aga sel on omad võlud.

Viimasel kolmel aastal on esikoha võitnud väikseima eelarvega Final Fouri meeskond – kahel eelmisel hooajal Pireuse Olympiacos ja üleeile Tel Avivi Maccabi. Neid mõlemat iseloomustab üks selge ühine omadus: ülekaalukalt parim sisekliima, „keemia". Ning see on teema, kus treeneril ülisuur roll.

Tyrese Rice tegi imelise lisaaja, aga Maccabi on selgelt peatreener David Blatti nägu. Blatt suutis veerandfinaalseeria esimeses mängus Milano ja poolfinaalis CSKAga motiveerida mehi nõnda, et nood võitlesid end lootusetust kaotusseisust võidule.

Finaalis jäädi Reali vastu algul 11 punktiga taha, kuid Blatti taktika hakkas üha enam valitsema ning lõpuks suunas mängu selgelt Maccabi. Normaalajal seda võiduks vormistada ei suudetud, aga lisaajal pääseti seda enam paisu tagant. See, kuidas Maccabi mehed võitlevad, viskuvad iga palli järele, peaks minema igasse õpikusse.

Blatti mängujärgne intervjuu väljendab ilmekalt mehe olemust. Valik tsitaate.

„Spordis ei lähe kogu aeg hästi. Sellest, kuidas sa saad nende asjadega hakkama, sõltub, kas arened ja võid olla edukas. Treenerina on tähtsaim see, et oleksid võimeline tüürima mängijaid suuremaks ja paremaks või suunata neid pimedusest välja, kui nad ise teed ei leia."

„Meie meeskond polnud individuaalsete oskuste summas parim. Ma ei ütle, et meil poleks üldse talenti. Real tegi hiilgava hooaja ja pika seeria oleks me ilmselt kaotanud. Aga olime meeskonnana parimad. Final Four on väga eriline formaat ning sul on võimalus alistada ühe mänguga meeskonnad, kes paberil on sinust võib-olla paremad. Tegime seda nädalavahetusega kahel korral."

„Väärisime võitu. Olen väga, väga rahul sõnumiga, mille saatsime kõigile treeneritele ja meeskondadele: sa võid vähemaga teha rohkem, kui sa teed seda õigesti."

„Meie võimalus oli hoida vastast surve all. Ütlesin meestele, et kui hoiame skoori alla 75 punkti – normaalajal suutsime seda –, siis võidame. Hoidsime pea külmana."

„Real olnuks reedel nagu tervest maailmast jagu saanud ja see mõjus neile täna halvasti. Nad lootsid kergemat mängu. Nad ei mänginud enam oma mängu. Seisime ja saime lööke kõhtu, kuid mitte näkku. Umbes kaheksandas raundis lõime neid ise korralikult näkku ja kui õige aeg käes, ka nokauti."

Maccabi kontrast oli vaimselt täiesti lagunenud Moskva CSKA, kus Ettore Messinal pole mängijatega enam õieti mingit sidet.

CSKA president Andrei Vatutin võttis Venemaa meedias teema kenasti kokku: „Korvpall muutub. Kõik teavad, et NBA on mängijate, mitte treenerite liiga. Ka Euroopa korvpalli nägu hakkavad kujundama mängijad. Liigne autoritaarsus annab sooviutule vastupidise tulemuse. Tänapäevane treener peab olema ühendavas, kasvatavas, häälestavas, kui tahate, ideoloogilises rollis. Kui tema ja võistkonna vahel sidet pole, ei tule ka tulemust."

Blatt muutis lisaks oma mängulisele tarkusele Maccabi ka ühtseks rusikaks. Nagu ta tõi mõni aasta tagasi pildile tagasi Venemaa koondise (2007 EM-kuld, 2012 OM-pronks).