Riho Soonik | Paljaste kätega tanki vastu ei saa (3)

Tänane mäng oli Tartu jaoks knockdown, nagu poksis öeldakse. Mitte veel päris knockout, aga Kalev oli parem igas olukorras: nad võitsid kõik veerandajad, olid pikalt üle lauavõitluses, Tartu pallikaotustest ma ei taha rääkidagi.

See kolmas mäng oli selle seeria seni nõrgim. See oli ühepoolne ja fännile ei olnud nii haarav kui esimesed kaks.

Kui tulla filosoofiliste mõtete juurde, siis sportmängudes on kõige alus ikka meeskonna komplekteeritus. Vaatame haavatud Rocki ilma oma kahe põhivälismängijata ja siis vaatame kui täisrivistuses on Kalev, komplekteerituse tase nagu Euroopas ikka, viis väljamaalast, kes käivad mängu käigus sisuliselt kõik läbi. Ega ikka paljaste kätega tanki vastu ei lähe!

Isegi kui vaatame, et Tartu poolel on palju Eesti koondise kandidaate, siis see ei ole ikkagi ju ettevalmistuslaager suurturniiriks vaid klubikorvpall. Selge, et komplekteerituse taha see kindlasti ka jääb, sest Tartu vahetused ei ole võrdsed sellega, mida saab teha Kalev.

Kalevil on vaja veel võita üks mäng, Tartul ikka veel neli. Selge on see, et 17 järjestikust finaalimängukaotust, eks ta hakkab lõpuks vaimselt mõjuma. Loodame, et kolmapäeval seda knockouti veel ei tule.