Jalgpall

Ott Järvela | Andres Oper – vau-efekti maaletooja (1)

Ott Järvela, 26. mai 2014 21:10
Andres OperFoto: Mati Hiis
134 koondisemängus löödud 38 väravat on numbrid, mis ei suuda parimagi tahtmise juures edasi anda tähendust, mida Andres Operi äsja ametliku lõpu saanud jalgpallurkarjäär Eesti jalgpalliloos omab. Loodetavasti suudavad järgnevad 284 sõna seda veidi mõtestada.

Tiit Kõmperi väravasse vinditatud nurgalöögid ja Ott Mõtsniku müstiline mäng olid 80ndatel juttude järgi – paraku pole ise näinud ja ei saa seetõttu kinnitada – fenomenaalsed, aga kui iseseisva Eesti jalgpall uuesti alustas, olid nad tipust taandunud ning eeskujusid nappis.

Samal teemal

Suurim neist oli Mart Poom, aga saatuse tahtel seisnes tema amet jalgpallimängu kvintessentsi – väravad – ärahoidmises selmet külvamises. Ainuke mees, kes suutis enamvähem järjepidevalt rahvusvahelisel areenil väravaid lüüa, oli Martin Reim. Aga ta ei olnud ründaja, kes võtnuks palli ja rünnanuks sellega vastase väravat, vaid poolkaitsja, kes saavutas arvestatava hulga väravaid standardolukordadest.

Aga siis tuli 1998. aasta suvi ja Tallinna Flora Meistrite liiga esimese eelringi korduskohtumine Rumeenia tippklubi, 1986. aasta Euroopa meistri Bukaresti Steauaga. Avamängu 1:4 kaotanud Flora tegi uskumatu esituse, mida kroonis vahetusest sekkunud 20aastase Operi tabamus.

Suvi varem oli ta MM-valikmängus löönud värava Rootsile, aga mitte sellise mälestusväärse nagu Steauale löödu, kus Oper konkreetselt vastase kaitseliini üle jooksis ja siis palli enesekindlalt võrku kõmmutas. See oli midagi uut! Midagi võimsat ja vapustavat! Meie oma Eesti mees suudab selliseid väravaid lüüa! Vau!

"Taas rõkkas Kadrioru staadion 81. minutil, kui Andres Oper Kristen Viikmäe söödust vasakult äärelt kiirelt läbi murdis ja sarnase pommlöögi väravavõrku toimetas, nagu seda tippliigade ilusamate tabamuste edetabelis näidatakse,“ kirjutas Õhtuleht.

Järgnevate aastate jooksul tõestas Oper, et see polnud juhus. Taani klubi Aalborg maksis tema eest miljon dollarit ja Oper õigustas seda Eesti jalgpalluri kohta müstilisena tundunud üleminekusummat rohkete väravatega. Oma said ka koondisefännid.

Värav Portugalile 2000, värav Hollandile 2001, kaks väravat Venemaale 2002, värav Slovakkiale 2004 ja värav Lätile 2005. Just nende Eesti jaoks tähtsate ja/või sümboolsete väravatega tõi Oper Eesti jalgpalli vau-efekti, mis on õnneks osutunud nakkavaks.

Pärast Operi poolt tehtud sissejuhatust vau-efekti on mitmed Eesti koondislased meie publikut sellega põhjalikult tutvustanud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee