Spordiblogi

Viljar Voog | Vutikoondise päevik: bussiga sõites meenuvad hirmsad hetked 

Viljar Voog, Tallinn-Riia-Liepaja, 28. mai 2014 18:45
Daugava staadion LiepajasFoto: Aldo Luud
Eesti jalgpallikoondislased nägid alles õndsat und, sest äratuskellani, mis neid lennujaama minema keelitaks, oli veel pool tundi aega, kui Õhtulehe komandeeringukollektiiv juba lõunasse sõitma hakkas.

Jah, paberil tundub küll hea uudis, et Balti turniir on tänavu Lätis, kuhu on hea kerge minna, ent tegelikult on Liepaja Tallinnast seitsme- ja Tartust kaheksatunnise sõidu kaugusel. Või nagu jalgpallifännid eelistavad arvutada – umbes poolteist kuuspakki.

Samal teemal

Bussis Riia poole loksudes tabas Jõulumäe spordikompleksi sildist möödudes mind ootamatu mälestus minevikust. Aasta oli siis 2003, kui seal sai spordilaagris oldud, ja oi ma olin pahane, et mu sõber ei suutnud oma isa ära rääkida, et läheme ikka Valka Eesti ja Leedu mängule.

Lõpuks vaatasin ma seda telerist ja eks kohtumise tulemust mäletame me kõik: 1:5 saun oli ilmselt vutikoondise koledaim mäng kuni tolle hirmsa õhtuni Zenicas ning kaotusele järgnenud iseendale määratud eksiil on põhjus, miks Sergei Pareiko ei teeni täis oma 100 maavõistlust ja sellega kaasnevat lahkumismängu.

Tõttöelda pole Balti turniirid meile üldse hiljuti väga palju rõõmu valmistanud, vahet pole, kuidas 'hiljuti' defineerida. Eelmine karikavõit pärineb viimasest okupatsioonieelsest võistlusest 1938. aastast ning viimase tosina aasta jooksul on nelja turniiri ehk kaheksa matšiga kokku löödud vaid kolm väravat: üks sealsamas Valgas ning kaks tunamullu Tartus.

On viimane aeg, et see muutuma hakkaks ning Lätile võib väiksemat sorti tormihoiatuse anda küll. Kui nende vastu peaks astuma ründekvartett Zenjov, Vassiljev, Puri ja Anier, siis pole mingit põhjust, miks peaks korduma esmaspäeval Lillekülas nähtud situatsioon, kus kogu meeskonna ründekoormus langes teisel poolajal vaid 17-aastase Frank Liivaku õlule.

Tänavuse turniiri korraldajana sai Läti valida, kellega ta soovib poolfinaalis kokku minna ning kuuevarbalised valisid just meid. Pragmaatiline lähenemine ütleb, et nad tahavad Eestiga kohtuda, kuna kaks aastat tagasi Tartus jäi meil omavahel mängimata. Ent eks me kõik tegelikult looda, et lätlased alahindavad meid ja meie uut peatreenerit.

Anname selle peale siis neile homme korraliku keretäie ja nii on ka lõbusam nädalavahetusel need seitse tundi tagasi reisida!

***

Liepaja ei ole Eesti jalgpallikoondisele tundmatu paik. Kui siin viimati Balti turniiri matše peeti, oli esmaspäeval debüteerinud Liivak vaid viie aasta vanune. Esimesel taasiseseisvumisjärgsel turniiril kaotati 2:1 kodumeeskonnale Lätile ning viigistati 1:1 Leeduga. Mõlemad Eesti väravad lõi Indro Olumets.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee