Aleksandr Marmeljuk (peal) maadlemas mullu Tallinnas EK-etapil.Foto: Stanislav Moškov
Spordivaria
3. juuni 2014, 07:00

Rio de Janeiro olümpia läheneb – judos algas kvalifikatsioonipunktide kogumine

Ehkki Rio de Janeiro olümpiamängudeni on aega veel üle kahe aasta, algas judos traditsiooniliselt punktide kogumine juba nüüd. Ning kehakaalus kuni 90 kg tegi hea alguse Aleksandr Marmeljuk, saades esimesel valikvõistlusel Madridis teise koha.

"Turniiri koosseis polnud sugugi nõrk ning Marmeljuki teist kohta saab pidada heaks tulemuseks – mina jäin rahule," ütles Eesti koondise peatreener Aleksei Budõlin.

"Esimeses neljas matšis tegi ta häid võtteid ja need tulid ka välja. Finaal enam ei õnnestunud plaanitult."

Tulemus tehtud, maanduvad Budõlin ja sportlased hallis argipäevas. Treener tunnistas, et suve lõpus peetavaks MMiks valmistumiseks on vahendeid vähem, kui minimaalselt tehtavaks vaja oleks. "Praegu läheme Minski laagrisse, seejärel Budapesti GP-le ja siis ongi kõik. Ausalt öeldes ei tea, mis pärast seda saab, püüame võtta kodusest ettevalmistusest maksimumi," rääkis Budõlin.

Tema sõnul tuli välja valida kaks sportlast, keda alaliit vähegi rahastada suudab ning need on praegu raskemate kaalude mehed Grigori Minaškin ja Juhan Mettis. "Nad on koondise noorimad, neil on juunioride ja U23 vanuseklassist tulemusi ette näidata ja nad saavad pärast Riot minna veel vähemalt ühele olümpiale," põhjendas Budõlin.

"Ka Marmeljuk tegi hea tulemuse ning püüame temagi tegemisi rahastada nii palju kui võimalik," lisas juhendaja.

Budõlin näeb Rio kandidaatidena ka Künter Rothbergi ja Jevgeni Salejevit, kes on aga praegu vigastatud. Rothberg sai kuu aja eest teise koha EK-turniiril Londonis, paraku seal olümpiapunkte veel ei jagatud ja mees vigastas tõsiselt ka kubemelihast.

Peatselt algavas Minski laagris osalemist aitab rahastada Euroopa alaliit, sinna läheb seitse Eesti judokat, sealhulgas kõik terved koondislased. Budõlin loodab, et MMil osalemiseks tuleb abi maailma judoliidult ning siis on sinnagi võimalik saata minimaalsest ehk kahest-kolmest sportlasest suurem esindatus.

Kõik eelnev oli praktika ehk asja sportlik ja tervislik pool. Kuidas aga judokad üldse olümpiamängudele pääsevad?

Madridis oli tegemist kõige madalama kategooria, EK-sarja etapiga, ning esimese aasta tulemused annavad olümpiale pääsemise tarvis kaks korda vähem punkte kui teise aasta omad, aga 2016. aasta mai lõpuks võib iga silm arvel olla ning kvalifikatsioonis saadud 30 punkti lähevad igati asja ette.

Milline on kvalifitseerumise süsteem? Igas meeste kehakaalus pääsevad olümpiale maailma edetabeli 22 paremat (naistel 14) ning mitte üle ühe sportlase ühest riigist. Nii lihtne see ongi. Järgneb veel keeruline kontinentaalne süsteem ja vabapääsmed, aga neid on kokku oluliselt vähem ja nende peale ei saa lootma jääda.

Punktide kogumine käib tänavu 30. maist 2016. aasta 29. maini. Siis lüüakse edetabel lukku ja sõelutaksegi olümpiaväärilised sportlased välja. Edetabelis arvestataksegi kahe viimase aasta tulemusi, mõlemast jooksvast aastast kuut paremat (et mõni võistlus lõpeb sportlasele esimestes ringides, oleks täisväärtuslikuks olümpiapääsme eest võitlemiseks vaja aasta jooksul osaleda vähemalt kümnel punktivõistlusel – raha!) ning need, mis juba üle 365 päeva vanad, annavad 50 protsenti tavaväärtusest. Näide: kui EK-sarja etapi teine koht annab muidu 60 punkti, siis aasta pärast jääbki Marmeljuki praegusest tulemusest järele 30.

Võistluste kaal on aga erinev – mida kõrgem kategooria, seda rohkem punkte. EK-etapi esikoht annab 100, maailmameistritiitel aga 900 punkti. Üks EK-sarja etapp peetakse sügisel ka Tallinnas.