Hugo Tipner | 12 vutifragmenti Balti turniirilt

Sestap osutab siinkirjutaja oma päevaraamatus leiduvatele fragmentidele Balti turniirist, mis võiksid vähemasti kuigivõrd hõlbustada hinnangute andmist.

1) Maksimaalselt üritatakse rakendada Konstantin Vassiljevi kvaliteeti, kuigi see ilmneb vaid juhul, kui kogu ründemäng tema ümber üles ehitada. Tõsi, Kostja venehingeline loominguline roll tuleb esile vaid väljaku kujuteldaval ründekolmandikul. Seda enam imestab, miks ei kasutada rünnakute ülesehitamisel Ragnar Klavani võimet anda maailmatasemel pikki diagonaalsööte? Sisuliselt jääb rünnakute algatamise roll üksnes alumistele poolkaitsjatele. Pool Klavani olemusest on justkui amputeeritud.

2) Keskkaitsjatest jäi koondisekutseta Mikk Reintam, kellesse Tarmo Rüütli vaat et pimesigi uskus. Ja uskus ka siis, kui Martin Reim oli Reintami ees ukse prõmakaga kinni löönud. Kaasati hoopis 33aastane Taavi Rähn ja Artjom Artjunin. Kuidas mõjub noorele keskkaitsjale eemalejäämine psühholoogiliselt ja kuivõrd on eksimused senistes koondisemängudes kahandanud otsustajate silmis tema potentsiaali?

3) Taijo Teniste ja Ken Kallaste vasakul tõusevad mängujoonises oluliselt rohkem kui Enar Jääger paremal.

4) Täiesti uskumatu, et Eesti rahvuskoondise mängijad ei oska siiani audisisseviskeid sooritada. Tarmo Rüütli pühendas kunagi Levadia juhendajana terve treeningu üksnes sellele. Ei tohiks ju eriti keeruline olla pall käega oma poisile teele saata...

5) Karol Metsa kandvasse kontrollivasse poolkaitsesse usaldamine on üks tõestus Eesti meistriliiga taseme tõusu. Tase o n tõusnud. Aga kas Mets saab hakkama ka valikturniiril? Kuigi kohtumises Lätiga kasutati Metsa sisuliselt patrullivas (st väga kontrollivas) funktsioonis, ei saa üle ega ümber tõsiasjast, et ta ei andnud vaat et ühtegi söötu ettepoole.

6) Koondise kapten Ragnar Klavan on koondises üllatavalt ebastabiilne. Seda tõestasid sagedased ebakindlusmomendid ka eelmisel valikturniiril. Tundub, et probleem seisneb mentaalses väsimuses. Eriti suve hakul, kui Bundesliiga hooaeg on lõppenud. Kahtlemata võivad Klavan ja Vassiljev seda praegu endale lubada.

7) Eesti Meistriliiga arendab mängijat rohkem kui York City varumeestepink.

8) Alo Bärengrubist kindlamat vahetusmeest on keeruline leida. Kindlasti mõtleb Pehrsson ka variandile kasutada põhikoosseisus Klavani kõrval Bärengrubi. Alo oli Balti turniiril väga tubli.

9) Ülemöödunud valikturniiril kasutas Rüütli võõrsil Hispaania vastu esimest korda Zenjovi paremal äärel. Mõnekümne minuti järel vahetati ta tagasi tavalisele positsioonile. Koondises on Zenjov oma teada tuntud taseme välja mänginud ikkagi vaid ründajana.

10) Sander Post ei ole valikmängutasemel koondislane. Võimalik, et tema rohke kasutamisega üritati katsetada puhta tipuründaja kui sellisega mängimist. Aga kes võiksid need tipuründajad olla? Ahjupera? Voskoboinikov? Arvestades Henri Anieri arengut ja edasiminekut just füüsilises mängus, panustaksin hoopis temale.

11) Anier oli mõistetavalt väsinud. Liiatigi veel kimbutas teda jätkuvalt veebruari lõpus saadud vigastus. Kas mänguminutite forsseerimine on sellisel juhul mõistlik?

12) Kui öelda kümme korda järjest „Magnus Pehrsson" tekib suule naeratus. Eriti perenime puhul. Esimesel silbil suu avaneb, teisel suunduvad huuled ette nagu suudlusel.