Novosjolovi tõehetk – uuesti põhjast püünele? (2)

Kahekordne epeevehklemise maailmameister. Maailma hooaja edetabelijuht. Medalid, tiitlid, võidud. Ja ühtäkki taas üks suur auk. "Fiasko kinnitas mulle, et olen omadega põhjas," kurvastas täna oma 34. sünnipäeva tähistav Novosjolov pärast ebaõnnestunud EMi.

Juba aprillis Eesti meistrivõistlustel äärepealt veerandfinaalis Sten Priinitsale kaotanud, kuid siiski tiitli napsanud Novosjolov tunnistas toona Õhtulehele, et keha pole enam päris see ning vormikõverat on seganud pisivigastused. "On paremaid aegu olnud, ideaalist on asi kaugel."

Põhja ning taas tippu!

Tõepoolest, Eesti edukaima meesvehkleja hooaeg on kulgenud üle kivide ja kändude – halvim tulemus Doha GP-l saadud 33. koht ning parimaks Vancouveri GP hõbemedal. Kuigi EMile eelnes korralik ettevalmistus koduses Haapsalus, tundus Novo­sjolov ikkagi liimist lahti. Seda kroonis ka fakt, et Strasbourgis sai ta alagrupiturniiril ühe võidu kõrvale suisa viis kaotust ning koht isegi 64 parema hulgas jäi unistuseks!

"Tänane fiasko kinnitas mulle, et olen omadega põhjas. Kuid ma ei anna alla ja võitlen edasi. Teen kõik, et olukorda parandada. Mõnikord ongi vaja käia põhjas, et uuesti tippu tõusta," avaldas ta oma Facebooki lehel.

Madalseise on mehel olnud rohkem kui üks. Ateena olümpialt jäi Eesti vehklemine üldse eemale ning Novosjolovit vaevas masendus. "Loobuda ma ei tahtnud, aga mõtled küll – rabeled ja rabeled, kuid midagi välja ei tule. Äkki on mõtet millelegi muule pühenduda? Ent olen eluaeg vehelnud. See ala meeldib mulle, armastan seda. Ma ei tahtnud mõne suure saavutuseta lõpetada," meenutas ta 2010. aastal maailmameistritiitlit võites Õhtulehele.

2011. aastal sai Novosjolov MMil palaviku ja seljavalu kiuste 5. koha ning ka siis ei heitunud ta millestki, vaid rügas edasi. "Kui suudad püsti seista ja käsi liigub, pole hullu, selle taha ei saa kahjuks pugeda," oli ta konkreetne. Olümpia-aastal kasvatas medaliisu EM-ilt saadud hõbe, mille tagajärjel uskusid kõik eestlased kui üks hing: "See mees toob kindlalt kulla!"

Ning taaskord auk! Šokk, millest toibumine võttis Novosjolovil ka tagantjärele aega ligi pool aastat, sest Londoni olümpia avamatšis tuli vastu võtta kindel kaotus tundmatult ameeriklaselt. "Mina õpin teisi tundma, teised õpivad mind. Teised õnnestuvad, aga mina mitte. Olen see loll," ei andnud mees ka siis endale asu.

Psüühika versus vanus

Ta võttis aja maha, osales telesaates "Tähed jääl" ning vehkles edasi, kuni lahenduse tõi koondise etteotsa asunud Novosjolovi esimene treener Igor Tsikinjov. EMil tuli ajutine tagasilöök – 19. koht, kuid Budapestis nopiti juba koostöö vilju. Tasuks maailmameistritiitel, mis vehklejale enda sõnul emotsionaalselt kallim. "Vahepeal oli palju ebaõnnestumisi. Ma ei kaotanud siiski enesekindlust. Tuleb muudkui tööd edasi teha," kinnitas ta pärast triumfi oma motot.

Ka endine juhendaja Boris Joffe hindas Novosjolovi sihikindlust tippupürgimisel. "Kolja sai 30aastaselt aju korda ja realiseeris oma potentsiaali," mõtiskles ta. "Psüühika on vehklemises eriti tähtis. Kui kohtumise seis on 14:14, siis see otsustabki. Ega vastane ka papist poiss ole."

Nüüd ei pruugi probleem enam olla aga psüühikas, vaid Novosjolovi kulda ja karda näinud keha on ehk liiga väsinud. Seda tõdes ka päev enne EMi algust meestekoondise peatreener Igor Tšikinjov. "Nooremaks inimesed ei lähe ja kui sa nii kaua teed sporti, tulevad väikesed asjad kogu aeg välja. See on nagu elus – ega midagi libedalt ei lähe ja 100% ei tule kunagi välja," tõdes ta Vikerraadiole.

Vehklemine on aga täpselt selline ala, kus päevaga võib kõike juhtuda. Kaasanis peetav MM on natuke rohkem kui kuu aja pärast ning võib-olla näeme just seal Novosjolovi uut tulemist!