1996. aastal Stockholmis sise-EMi üheksanda koha saanud ja samal suvel Atlanta olümpiamängudele pääsenud Kiisa sõbrad reageerisid toimunule erinevalt. Mõni kohkus, mõni viskas nalja nagu päevakangelane ise. Ometi tuleb tänada taevataati, et juhtum päädis õnnelikult.
"Ajasin Kose staadionil Harjumaa meistrivõistlustel oma endise õpilasega juttu, kui äike oli tulemas," meenutas Kiisa Õhtulehe palvel draamahõngulisi sündmusi. "Ühtäkki jõudis elektrilaeng mulle pähe – lõi välku ja järgmisel hetkel oligi tunne, et keegi justkui tõmmanuks sooja mütsi pähe."
44aastase Kiisa sõnul ei olnud kogemus üldsegi halb. "Tol hetkel tõmbasin pea küll õlgade vahele, aga see polnudki ebameeldiv tunne, pigem mõnus," lausus ta. "Kellegi õpilane oli samuti öelnud, et tundis peas särinat, ta seisis meie lähedal. Ju seal tekkis mingi elektriväli."
Samas möönis Kiisa, et täistabamuse korral ta praegu enam juttu ei räägiks. "Eks selliseid asju ole juhtunud küll, et inimesed on pikselöögist surma saanud," arutles Kiisa. "Ma ei oska öelda, mida teadlased minu juhtumist arvavad."
Arsti juurde Kiisa tervist kontrollima ei läinud, sest tunneb end siiani väga hästi. "Ootan uute võimete avanemist, aga praegu pole ma seda veel tunnetanud," võttis Tallinnas Audentese spordigümnaasiumis leiba teeniv Kiisa vahejuhtumi naljatades kokku.
Kommentaarid