Kergejõustik

26aastane Liina Tšernov rühkis eelmisel nädalal Poolas ebakindluse kiuste Eesti 1500 m jooksu rekordiomanikuks

Eesti rekordinaine, kes tüdrukuna ajas Sakus koduhoovis uljalt poisse taga (1)

Deivil Tserp, 11. juuni 2014, 07:00
KENA: Keskmaajooksja Liina Tšernovi päikseline naeratus. Foto: Mati Hiis
Sakust pärit jooksja Liina Tšernov peaks olema innustav eeskuju neile, kes noorteklassis vägevate tulemusteni ei küündi. Mõni aasta tagasi oma võimetes kahelnu püstitas äsja Eesti 1500 m jooksu rekordi ja sihib EMi normi.

Ehkki Liina isa Aleksander on Eesti 3000 m jooksu eksrekordiomanik – muide, tema 1968. aastal ilmavalgust näinud tippmargist 7.59,4 on meie praegustest võhmameestest jagu saanud vaid Tiidrek Nurme – ja ema Piia kuulus samuti kodusesse eliiti, käis piiga esimesest viienda klassini hoopis sulgpalli mängimas.

"Vanemad pole mind kunagi sundinud sporti tegema," mõtiskleb Liina, kes läks sulgpallitrenni sõbranna vanaema soovitusel. "Õnneks ei kuulu ma nii-öelda iPadi põlvkonda. Olin hoovis aktiivne laps. Ükskord lugesin kokku, mitut mängu lapsena proovisin – sain kümme, jalgpallist viie miinuseni."

Silkas poistega võidu

Luuremängudes lippas Liina väledalt. "Mul oli vaja alati üht poissi taga ajada, sellepärast pidin kiire olema, muidu poleks ju teda kätte saanud," räägib ta naerdes. "Mul oli lahe lapsepõlv."

Kergejõustikuga hakkas Liina tegelema oma kehalise kasvatuse õpetaja Tiiu Zirnaski juhendamisel.

"Algul ei meeldinudki trennis käia, sest seal olid vanemad tüdrukud, keda natuke kartsin. Tahtsin teha mitmevõistlust, paraku oli heitealade tehnika vilets. Kõige rohkem sobis mulle tõkkejooks. Samas polnud ma silmapaistev sportlane. Harjumaal sain medaleid, kuid Eesti meistrivõistlustel pjedestaalile ei jõudnud."

Ent sisimas tundis Liina end sportlasena ning otsustas õpinguid ja tippupürgimist jätkata Tallinnas Audentese spordigümnaasiumis. "Sakus polnud häid tingimusi, talvel sõitsime üks või kaks korda nädalas pealinna harjutama," põhjendab ta valikut.

Audenteses läinuks Liina meeleldi mitmevõistlejate rühma. "Aga toona oli minust palju paremaid sportlasi – näiteks Ebe Reier ja Berit Jürgenson," sõnab Liina, keda hakkas juhendama sprinditreener Valter Espe.

Liina näole tekib muie, kui ta pajatab esimestest sammudest uue juhendaja rühmas. "Olin kõige aeglasem sprinter," rõhutab Liina. "Kuid Valteri treeningud mulle meeldisid."

Peatselt keskendus Liina 400 m tõkkejooksule ja võttis sihikule 2006. aasta juunioride MMi normi, mille täitmisest jäi tal ülinapilt puudu. "Ma olin vist 11. klassis, kui ütlesin Valterile, et tahaks 800 m jooksu proovida," osutab Liina otsustavale alavahetusele.

2007. aastal nuusutas Liina esimest korda suurvõistluste õhkkonda. Taanis toimunud Euroopa karikal püstitas ta 1500 m jooksus isikliku rekordi 4.26,10, alla 23aastaste EMil Ungaris läbis 800 m 2.09,46ga.

"Aasta varem olin Eesti meistrivõistlustel 1500 meetrit jooksnud 4.43ga. Toona tundus ema isiklik rekord 4.34 väga tugev. Vaatasin treeningpäevikutest, et ta jooksis ainult 200 kilomeetrit kuus, selles mõttes olid ema tulemused päris head," lausub Liina, kes läbib ettevalmistusperioodil iga kuu 400–450 km.

Pärast Audentese lõpetamist oli Liinal võimalik õpinguid ja sporditeed jätkata USAs, ent ta valis Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Ühtlasi algas siis edukas koostöö treener Endel Pärnaga.

Murranguliseks peab Liina 2010. aasta USA laagri kogemust. "See oli minu jaoks esimene jooksjate laager. Seni olin harjutanud küllalt väikse mahuga. Seal nägin, kuidas tegelikult treenitakse."

Tol hooajal viis Liina 1500 m jooksus isikliku rekordi 4.18,65-le. "Arvasin, et jõuan Londoni olümpiale, kuid..." jätab Liina lause tähenduslikult pooleli.

Järgnesid hoopis kaks vähikäiguaastat, mis tõid tema pähe vastakad mõtted. "Tundsin ka kerget ühiskonna survet. Vahepeal öeldi kõrvalt, et mis sa jooksed, loo pere ja sünnita lapsi! Hakkasin mõtlema, võib-olla ma ei suudagi kiiremini joosta."

Rios takistusjooks?

Murdumise piir oli lähedal. Ent raskel ajal lõikas Liina kasu suurest töörügamisest. Ta tegutses treenerina lasteaias, triatloni- ja jalgpalliklubis. "Tööl olin õhtul, ise harjutasin hommikul. Mul tekkis ülihea rütm. Eelmisel suvel jooksin korralikud ajad, kuigi polnud kordagi laagris käinud."

Pärast hooaega ravis Liina kannavigastust, tänavu kevadel harjutas kaks kuud USAs, kus ta jõudis heasse vormi. Möödunud laupäeval alistas ta 33 aastat Ille Kukele kuulunud Eesti 1500 m jooksu rekordi, saades Poolas 4.12,73ga viienda koha. "Ma olin enne võistlust natuke ebakindel, aga treener rahustas ja ütles, et tuleb ära proovida."

Järgmiseks võtab Liina sihikule EMi normi 4.12,0. "Proovin võimalikult palju välismaal joosta. Eestis võisteldes muutud mugavaks, mõtled, et oled juba hea, kuigi tegelikult pole."

Liinal on paigas ka suurem eesmärk – ta tahab jõuda 2016. aasta Rio olümpiale. "Olen mõelnud 3000 m takistusjooksule," viitab ta võimalikule alavahetusele. "Aga eks aeg näita, mis saab."

Välismaal arvatakse, et Tšernov on hüppaja

Eesti parim naiskeskmaajooksja Liina Tšernov on paljudest rivaalidest koguni pea jagu pikem. 179sentimeetrine sportlane sobiks kasvu poolest pigem kõrgushüppajaks või korvpalluriks.

Just pikkuse tõttu on 26aastasel Tšernovil välismaal olnud üpris naljakaid vahejuhtumeid. Viimati näiteks möödunud laupäeval Poolas, kus ta püstitas 1500 m jooksus Eesti rekordi.

"Küsiti, mis alaga tegelen, arvati, et olen kaugushüppaja," räägib Tšernov muigamisi. "Soomes arvas üks Norra sprinter, et olen kõrgushüppaja ja Anna Iljuštšenko keskmaajooksja (Eesti kõrgushüpperekordi omanik on 168 sentimeetri pikkune – toim)."

Kevadel treenis Tšernov USAs koos Eesti parimate meesjooksjatega ning tundis end "pisikese" naisena. "Kaur Kivistik ja Andi Noot on ikka päris pikad, nende kõrval olen lühike," lausub ta naerdes.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee