Tudengina Hollandis: kui palju see kõik siis ikkagi maksma läheb? (6)

Olgu kohe öeldud, et postituse mõte ei ole põrmugi kurta, vaid anda (loodetavasti) kasulikku informatsiooni neile, kes soovivad samuti lühemaks või pikemaks ajaks Hollandisse õppima tulla. Erasmuse üliõpilasvahetuse programmi pean ma väga tänuväärseks algatuseks, sest see võimaldab end Euroopa piires välisülikoolis täiendada, ilma et tuleks muret tunda õppemaksu pärast. Tasuda tuleb vaid elamiskulude eest ja stipendium aitab välisõpingutega seotud kulutusi siiski tublisti leevendada.

Erasmuse stipendium oli sel õppeaastal 430 eurot kuus. Uuest õppeaastast sõltub toetuse suurus sihtriigi elukallidusest. Hollandi puhul jääb stipendium vahemikku 400-550 eurot kuus (täpsed summad on riigiti veel kinnitamata). Igal juhul tuleb üheks või kaheks semestriks Hollandisse minnes varem tublisti elamisraha varuda, sest stipp katab vaevu üürikulud.

Üürimakse küündib 300 eurost neljakohalise summani

Mina otsustasin üürida elamispinna Utrechti Ülikooliga koostööd tegeva ametliku majutuspakkuja kaudu, kes üürib täpselt viieks või kümneks kuuks välja sisustatud tube jagatud korteris/majas või stuudiokortereid. Soodsaim lahendus oleks 300 eurot kuus kaheinimese toa eest ühiselamus, kus tualetti, duširuume ja kööki tuleb naabritega jagada. Jagatud toa eest võib muidugi maksta ka tunduvalt rohkem: on nariga jagatud tube, ent on ka kahetasandilisi tube, kus on võimalik niiviisi õppida, et toakaaslane polegi kogu aeg silmapiiril.

Soodsaima omaette toa ühiselamus saaks üürida 400 euro eest kuus. Majas või korteris, mida tuleb enamasti jagada kahe kuni nelja teise üürilisega, saab toa üürida 500-600 euroga. Stuudiokorterid, kus olemas privaatne vannituba ja köögiplokk, maksavad 600-800 eurot, kuid muidugi on võimalik end sisse seade ka suuremas ja luksuslikumas apartemendis, mille üür küündib neljakohalise summani. Üks hea uudis: tegu on n-ö kõik-hinnas-üüriga, st et kommunaalkulusid pole tarvis eraldi tasuda.

Mul soovitati küll otsida kuulutusteportaalides ja Facebooki gruppides alternatiivseid majutuspakkumisi, sest nii võivat sattuda parema hinna peale. Kui olin aga saanud mitu ilmselgelt roboti koostatud - ning loomulikult ulmelisi tingimusi lubavaid ja suurt tagatisraha nõudvaid - pakkumist ja samas veendunud, et üürihinnad on Utrechtis (isegi Hollandi mõistes) üldiselt krõbedad (ikka 500-600 eurot), siis otsustasin ametliku üürileandja kasuks. Vähemalt pole saabumis- ja lahkumiskuupäev probleemiks ning puudub oht tüssata saada. Samuti tingib soodsama üürihinna sageli see, et tuba/korter pole möbleeritud. Mõneks kuuks ei koli keegi aga välismaale koos oma mööbliga ning soetada voodi, kirjutuslaud, riidekapp ja muu vajalik sisustus koha peal ja hiljem esemetele ruttu ostja leida on ka mõeldamatu.

Arvestada tuleb broneerimistasuga. Mul oli see 170 eurot. Tagatiseks oli esimese ja viimase kuu üür, mis tuli kohe koos broneerimistasuga ära maksta.

Säästmiseks sõida rattaga ja kokka kodus

Kuna stipendium ja tõenäoliselt enamgi veel kulub ära üürimaksete peale, tuleb toidule ja majapidamistarvetele kuluv elamisraha, õpikute ja muude koolitarvete ostmise ning ühistranspordi raha ise varem kõrvale panna või sõltuda vanemate toest, kui võimalik.
Paljud toiduained on suhteliselt samas hinnas, nii et toidupoes eriti ahastama ei pea. Kui kokata enamjaolt kodus, võiks söögile kuus arvestada 150 eurot. Minu kogemuse põhjal kulub nädalas keskmiselt 30-40 eurot. Kui aga on põhjust Hollandis veedetava aja jooksul Saksamaad külastada, tasub sealt toidukott kaasa osta (näiteks sink ja juust võivad seal olla poole soodsamad).

Kes just loengute toimumispaigale piisavalt lähedal ei ela ning soovib liigelda bussiga, võiks arvestada, et sellele kulub 50-60 eurot kuus. Kui aga sõita jalgrattaga (ülimalt soovituslik!), tuleb säärane väljaminek teha vaid korra. Kasutatud jalgratta saab endale soetada kas või 30 euro eest. Iseasi on, kui heas korras see siis on. Rattasõitu saab tasuta nautida ju vaid seni, kuni ratas parandamist ei vaja.

Kui tahta mõnda muud linna avastada, on parimaks liiklusvahendiks rong. Üksiku rongipileti hind jääb Hollandis 25 euro piiresse ka siis, kui sõita riigi teise otsa. Näiteks: pooletunnised sõidud, nagu Utrechtist Amsterdami, maksavad 8 euro ringis.

Mõnes õppeaines võib olla tarvis õpik osta. Mul tuli näiteks soetada kaks 40eurost raamatut. Heal juhul jagab õppejõud materjale aga e-keskkonnas, nii et tudengid ei pea ise tekste taga ajama.

Kokkuvõttes läheb üliõpilasena Hollandis kenasti ära elamiseks kuus vaja umbes 900 eurot (see võimaldab muuseumides käia ja aeg-ajalt väljas juua-süüa tellida). Niisiis soovitaksin stipendiumile lisaks varuda minimaalselt 1500 eurot, heal juhul veidi rohkem.

Töötada ei maksa üle kahe päeva nädalas

Muidugi jääb alati võimalus õpingute kõrvalt töötada, ent Hollandi tööandja heaks töötades on vaja eratervisekindlustust, mis pole paraku soodne lõbu: kuumakse jääb 100 euro ringi, kuigi tuleks uurida eripakkumisi töötavatele tudengitele. Tudengid leiavad enamasti rakendust baaris ettekandjana töötades - kuuldavasti võib kahel õhtul nädalas baaritööd tehes teenida 500 eurot kuus. Ilma kohaliku keele oskuseta on see muidugi keeruline. Kel on õnne, võib leida ka ajutise töökoha, kus töökeeleks on inglise keel. Infot Hollandis välistudengina töötamise kohta leiab siit.

Võimalik on teha distantsilt osalise koormusega tööd Eesti tööandja heaks, nagu tegin mina. Silmas tuleb pidada seda, et õpingud on väga vaevanõudvad, nii et rohkem kui kaks tööpäeva nädalas ei tule hästi kõne alla, sest üliõpilasvahetuse eesmärk peaks ikka olema koolile pühenduda.

Kokkuvõttes ei ole Holland ju kaugeltki kalleim paik, kus õppida, ning sealne kõrgharidus on väga heal tasemel. Lahkasin ühes varasemas postituses põhjusi, miks on kasulik Hollandis õppida.

Lõpetuseks väike näidisnimekiri Hollandi toidupoehindadest. Kuna ma ei ole eriti agar kassatšekkide alles hoidja, siis on see üsna pisteline. Hinnad on ümardatud.

350 g hakkliha - 1,80 eurot
500 g hakkliha - 3 eurot
180 g kanafileed - 1,60 eurot
350 g kanafileed - 3 eurot
1 l piima - u 1 euro
200 g vahukoort - 0,70 eurot
poolik leib - u 1 euro (sama suur kui Eestis terve leivapäts)
juustuviilud (150-180 g) - 2-3 eurot
500 g juustutükk - 5-6 eurot
100 g toorjuustu - 0,70 eurot
500 grammi pastat - 1-1,70 eurot
150 grammi riivjuustu -1,90 eurot
pakk Mozzarella juustu - u 0,50 eurot
karp kirsstomateid 1,50 eurot
200 grammi salatilehti - 1,30-1,50 eurot
500 g seemneteta viinamarju - 3 eurot
pikk kurk - 0,75 eurot
250 g šampinjone - 1,80 eurot
porrulauk - 0,50 eurot
basiilik potis - 2 eurot, soodushinnaga 1,30 eurot
1 kg porgandeid - 0,70 eurot
1 kg pirne Conference - 1,80 eurot
1 kg virsikuid/nektariinw - praegu 2,60 eurot, aga veel mai lõpus 5 eurot
topsike šokolaadivahtu või pudingut - pisut üle 1 euro
500 g supikott (jätkub kaheks toidukorraks) - u 2 eurot
purk maapähklivõid - 1,75 eurot
pakk siirupivahvleid - 1,40 eurot
1, 5-liitrine mineraalvesi - 0,50-1,00 eurot + pant 0,25 eurot (õnneks on ka kraanivesi Hollandis enamasti maitsev)
1 l mahla - 1,50-2 eurot