SUVINE JÄÄHOKILAAGER: Soome kõrgliigaklubi Espoo Blues ründaja Robert Rooba korraldatud laagris said noored hokipoisid eeskuju ja õpetust nii üldfüüsilise ettevalmistuse kui ka jäähokitehnika osas. Foto: Stanislav Moškov
Jäähoki
8. juuli 2014, 09:00

Robert Rooba hokilaager: kus viga näed laita, seal mine ja aita! (3)

On reede keskpäev. Päike särab kõrgel Rocca al Mare kooli staadioni kohal, kui sinna sammub kamp sportlikus riietuses noormehi. Need ei ole viimast lihvi andma tulnud tantsupeolised, vaid hokikoondislase Robert Rooba korraldatud talendilaagri poisid.

11 poisi silmist peegeldub suur ind. Nad jälgivaid hoolega, kui teistest kehaliselt märgatavalt suurem, kuid vanimast laagrilisest vaid aasta eakam Rooba soojendusharjutusi ette näitab. "Rütm on hästi tähtis! Hokimängija vajab koordinatsiooni ja rütmitunnetust," rõhutab alates 2008. aastast Soomes mängiv 20aastane hokimees.

Lihased soojad, läheb õigeks andmiseks. Nädala viimase treeningpäeva puhul ka ise kõik harjutused kaasa tegev Rooba utsitab poisse endast viimaseid mahlasid välja pigistama. Ent mitte mõtlematult. "Tehnika on ülitähtis!" seletab ta 15-19aastastele Eesti hoki tulevikulootustele. "Toore jooksuga võid koolis mõnele klassivennale ära teha, aga sellega ei jõua kuskile."

Avastamata teemant

Tunniajase kiiruse ning kiirusliku vastupidavuse harjutuskorra lõpetab Rooba sportliku väljakutsega. Ta stardib kitsale 200meetrisele staadioniringile kümmekond meetrit tagapool ja lausub: "Iga mees, kes minu ette jääb, tähendab mulle kümme kätekõverdust. Kui ma jooksen kõigist mööda, teete teie kõik 20. Blokeerida mind ei tohi!"

Kuigi Rooba lõpuspurt on maruline, jääb üks poiss alistamatuks. Seega, enne jäähallis toimuvat tunnist tehnikatrenni peab Rooba poiste valjuhäälse lugemise saatel pumpama asuma.

Jäähallis kehastub Rooba abitreeneriks. Vägesid juhatab meie üht parimat hokimeest viimased neli-viis aastat personaalselt abistanud Leonid Filimonov. "Ta on avastamata teemant," sõnab Rooba. "Olen aru saanud, et poleks kunagi seal, kus ma praegu olen, kui tema poleks mind aidanud. Nägin, et ka teised poisid vajavad sellist abi ja pöördusin Leonidi poole. Ta oli loomulikult nõus."

Aastaid Rooba isa Jüriga Tartu Välk-494s litrit taga ajanud Filimonov ammutab poiste silmanähtavast arengust energiat. "Mõned ei osanud varem üldse neid harjutusi tehagi, mis me platsil tegime, aga viie päevaga õppisid need ära," lausus Filimonov. "Mõned neist üldse ei tahtnudki jäähokit edasi mängida, aga nüüd nad said siit energiat ja neil tekkis taas motivatsioon."

Hokipoisid kinnitavad, et Rooba initsiatiivil, kuid tema isa ja Filimonovi kogemuste ning samuti Eesti hokikoondisesse kuuluva Jaanus Sorokini juhitava Veska-Grilli rahalisel toel korraldatud viiepäevane laager andis neile palju indu juurde. "Enne polnud võimalust treenida mängijatega nagu Robert Rooba," lausus 15aastane Rooba koduklubi Espoo Bluesi noortetiimi kuuluv Robert Arrak. "Hea oli vaadata, mida parimad poisid oskavad."

Juba aastaid Soomes mänginud ja aprillis meeste koondisega MMi 2. divisjoni turniiri võitnud 19aastane Kevin Parras väärtustab laagri puhul enim Filimonovi käe läbi saadud erinevat hokikooli. "Mitmekülgsust tuleb kindlasti juurde. Iga kord jääl käies õpib midagi uut, aga sellest laagrist on noorematel, kellel veel välismaale minek ees, kindlasti rohkem avastamist."

Alaliidu tegemata töö

Laagri peamine märksõna oli professionaalsus. Ja mitte ainult sportlikus mõttes. "Kuidas käitud, kuidas paned oma varustuse riietusruumi kuivama, milline on su kehakeel treeningutel – hästi väikesed nüansid, aga seda kõike proovisin neile nädala jooksul õpetada, sest kui minna välismaale normaalsesse kohta mängima, siis need on esimesed asjad, mida head treenerid näevad ja kui need on paigas, siis on see teiste ees suur eelis," selgitab Rooba.

Roobat kannustas laagrit korraldama mure Eesti hoki tuleviku pärast. "Tahan, et pärast mind tuleks veel mängijaid. Praegu on koondises olukord, kus noori peale ei tule. Täielik auk on tekkinud," lausub Rooba ja möönab, et tegelikult peaks noortele arenemiseks lisavõimaluste otsimise ja loomisega tegelema jäähokiliit.

Roobal on aga järgmise suve plaanid juba peas küpsemas. "Tahan, et tulevikus kasvaks laagrist välja üritus, et kui need poisid arenevad, saavad välismaale mängima, siis tuleme ikka iga suvi kokku. Oleme küll juba vanemad, aga tuleme ikka kokku ja treenime koos."