just forseerimine võrdub Valter Külveti sündroomiga, kus vigastus lõpetab noorelt karjääri!lLas ta küpseb, ärge nõudke tulemust!Las see 8 meetrit hetkel olla ja tegelgu baasiga!Kui ta kohe keha ära kurnab ja põlved üle koormab jääb areng seisma.kannatlikult liikudes tulevad tulemused 4-6 aasta pärast ja areng ei jää seisma.Õige forseerimata treeningu korral on meeter ja rohkem kindlalt tehtav juurde!seega 8.55-8.80 on võimalik!Aga ärge tehke nii nagu kanteriga, kus tulemused kaovad kohe kui tasmel treenerit enam pole.Vaja on väga kõrgete teadmistega treenerit ja taseme tõustes peab tõusma ka treeneri tase.Kanter peab lõpetama selle üksi punnimise, tulemust nii ei tule!
Hirmus , hirmus vägev tulemus! Keegi statist võiks välja otsida, palju üldse maailmas on tema vanused (15) kaugust hüpanud. See A ja B klassi võrdlemine on jama. Kunagi võistlesid A klassis 17-18 aastased ja B klassis 15-16 aastased. Külvet oli ka vist 17 siis, kui selle 7.36 hüppas. Aja jooksul on neid klasse muudetud. Seega oleks õigem võrrelda näiteks ameerika noorte neegripoiste tulemusi. Teadaolevalt hüppas legendaarne Beamon 15 aastaselt 7.01 (ainult!?). See vend kes Eestis hüppab 15 aastaselt 6.50 kaugust on juba enam-vähem kõva mees. Raushenbergil on 8-meetrini ainult kukesamm, mis võib juhtuda 16 aastaselt, kui üle ei treeni. Sellises vanuses kasvavad tagajärjed puhtalt keha kasvamisega ja tugevnemisega. Kunagi ürgajal hüppasin 14 aastaselt ise 6.22 ja 15 aastaselt 6.70, seega teemat natuke tean. Aga 7.55 - võimas!
Kunagi sel ajal sai sama vanalt, nii 16 ja ilma igasuguse treeninguta hüpatud 6.25. Kui poiss pole liiga varakult liiga treenitud, siis ehk on temas veel 8 meetri meest. Miskipärast meil noored ruunatakse liia vara ära ja talentideks nad vaid jäävadki. Aga muidugi edu, mis muud!
KOMMENTAARID (7)