Brasiilia vahetas 1:7 kaotusega 64 aastat vana rahvusliku katastroofi välja uue ja hullema vastu! (7)
"Vaata, seal seisab mees, kes pani nutma terve Brasiilia," tutvustas tavaline Brasiilia ema Moacir Barbosa Nascimentot 1970. aastal oma lapseeas pojale. Barbosa veast kaotas Brasiilia 1950. aasta MMi otsustavas matšis Uruguaile.
Brasiilia näitekirjanik Nelson Rodriguez on tolle mängu kohta kirjutanud: "Igal rahval on oma parandamatute tagajärgedega rahvuslik katastroof. Midagi sarnast nagu Hiroshima. Meie Hiroshima oli kaotus Uruguaile."
Barbosa sai "Brasiilia Hiroshima" peamiseks süüdlaseks. Halva õnne kartuses ei lubatud tal isegi aastaid hiljem külastada Brasiilia treeningut ega kommenteerida raadios nende mängu. Veidi enne oma surma ütles ta: "Brasiilia seaduste järgi on maksimaalne karistus 30 aastat. Aga minu vangistus on kestnud juba 50 aastat."
Eluaegne häbi
Üleeilne, 1950. aasta omast võikam katastroof jääb Brasiilia rahvast ja riiki sarnasel kombel inimpõlvedeks piinama. Tulemuse eest vastutavad jalgpallurid ja peatreener Luiz Felipe Scolari on sisuliselt eluks ajaks häbiposti naelutatud. Neid mäletatakse alati kui meeskonda, kes vedas riiki alt.
Scolari üritas võtta vastutust enda kanda ja keskkaitses kohutavalt kehvasti mänginud David Luiz palus andestust, aga juba eilsed Brasiilia ajalehed olid halastamatud. Scolaril kästi põrgu kerida ning 1950. aasta MM-koondist õnnitleti, et nad polnud üldse nii kehvad kui 2014. aasta väljalase.
Brasiilia krahhi ja Saksamaa triumfi põhjuste pikas nimekirjas on kaalukamad: mängukeeldu kandnud keskkaitsja Thiago Silva puudumine (Neymarist ei tuntud üldse nii suurt puudust!), Saksamaa oivaline päev, Brasiilia kohutav päev.
2001 Münchenis Inglismaa käest saadud 1:5 kaotuse järel asus Saksamaa oma jalgpallisüsteemi kallal põhjalikult tööle. Tarkade investeeringutega kasvatatud erakordselt paks kultuurkiht realiseeriti üleeile supertulemuseks. Enesekindlus, mille toel löödi avapoolajal väravasse kõik võimalused, pole pelgalt vahetult enne MMi nähtud vaeva, vaid terve Saksamaa jalgpalli aastatepikkuse sihikindla töö tulemus.
Julm, aga vajalik
Brasiilia kooriti halastamatult alasti. "See oli julm, aga samas vajalik. Brasiilia jalgpall on oma potentsiaali realiseerimisest naeruväärselt kaugel. Puhatakse minevikusaavutustel ning öeldakse, et kõik on hästi. Ei ole hästi," tõdes ingliskeelse meediaruumi tunnustatumaid Lõuna-Ameerika jalgpallielu spetsialiste Tim Vickery.
Inglismaa ajalehe Daily Maili kolumnist Martin Samuel: "Brasiilia üritas maailmameistriks tulla tunnete toel. Aga tegelikult on vaja häid kaitsjaid, väga häid väravalööjaid ja suurepäraseid söödumeistreid. Samuti energiat, inspiratsiooni, jalgpalli-intelligentsi. Saksamaal jagus seda kõike."
Tõsi, vaatamata 7:1 võidule pole muredest prii ka Saksamaa. Oma parima etteaste MMil on nad ära teinud, sest ei ole võimalik mängida veel paremini kui üleeile. Pühapäevases finaalis Hollandi või Argentiina vastu tuleb neil loota, et MM-tiitli võitmiseks piisab ka paremuselt teisest etteastest.
Kuid tähele tuleb panna ka muid asjaolusid ja laiemalt kui ainult jalgpalliga seonduv.
Halvem on see, et maaslamajat lüüakse ja mõnitatakse varsti juba nädal aega järjest vahetpidamatult. Paratamatult tekib küsimus, mis on sellise raevu põhjus, mis ei ole ju omane kainelt mõtlevale eurooplasele. Saan aru eestlaste võidurõõmust kui nende lemmikmeeskond Saksamaa suurelt võitis, kuid ei saa aru sellest raevust ja mõnitamisest, mis sellele järgnes. Ma ei ole Saksamaa meeskonna poolehoidja, kuid see kui sümpaatselt käitus Saksamaa treener ja kogu meeskond hävitatud Brasiilia suhtes pärast mängu on suurtele sportlastele omane ja lugupidamist vääriv.
Kuid halvustav hoiak paistab välja mitte ainult Brasiilia koondise ja tema mängu suhtes, vaid laiemalt Kogu Ladina- Ameerika rahva ja kultuuri kohta. Kui see nii on, siis on tegemist millega? Pange ise sellele nimi.