Merili Luuk | Kas Kaasani varblane toob Eestile õnne?

Venemaa rahvaarvult kaheksas linn aga melu ei tunneta. Kuigi lennujaamas võtavad vastu meeldivad vabatahtlikud, kes üritasid purssida ka eesti keelt (!), pole linnapildis mitte üht silti, et kuskil jagatakse tähtsaid medaleid. Tennisehallis, täpsemalt. Kuid halli sisse astudes oledki Venemaa vehklusparadiisis, sest tribüünil pole kohta, kus ei karjuks üks eriti vehklemisjanuline venelane. (Vähemalt tänases meeste floreti poolfinaalis oli kisa kuulda teise hoone otsa välja)

Kaasanisse saabudes tungis esimesena ninasõõrmetesse meeldiv vanilliaroom. Millegipärast saatis see mind kogu tee kuni suveuniversiaadiks ehitatud sportlaste olümpiakülani. Küla meenutab Tartu uuemate ühiselamute kompleksi, mida segavad eestlaste ühiselamu esimesel korrusel elav varblane ning meeletult kolisev lift ja päikesekiired, mis ei taha toast kaduda. Kas vanasõnal - parem varblane pihus kui tuvi katusel - on meile kasu? Mis saab eestlastest?

Kindel on, et eelmise aasta suursaavutust - kaks kulda ligi poole tunniga - on võimatu saavutada. Kuid kindlasti mitte ilmvõimatu. Nikolai Novosjolov on jätkuvalt edetabeliliider, Julia Beljajeva on edetabeli kolmas. Samuti võib ühel hetkel koita, et Sten Priinits teeb imetegusid. Või Erika Kirpu. Või Irina Embrich. Või Kristina Kuusk, kes pääses alagrupiturniirilt edasi küll imenapilt, kuid kottis otsustavas ringis Venetsueela neiut 15:5. Vehklemine ongi paeluv, sest kunagi ei tea, mis saab.

Mitte nagu jalgpallis, kus sa tead tegelikult 95% ette, et Saksamaa tümitaks Eestit. Või loogiliselt võttes Venemaa Alžeeriat. Aga siis tuleb üks väike Kostariika ja kolgib nii Uruguaid, Inglismaad kui Itaaliat.

Igatahes. Võimalusi on kõigil, kuid väga määrav on eelkõige ka loos. Või õigemini alagrupiturniiri tulemuste segamine maailma 16 paremaga. Nii on otse lõppvõistlusele pääsenud Julia Beljajeva vastaseks alles 64. asetusega Jamilia Junusbajeva, kelle parimaks sel hooajal Hiina GP-etapi 71. koht. Peaks olema lihtne edasipääs. 

Väga keeruline pole ka Irina Embrichil, kes vehkleb avaringis soomlanna Michaela Kockiga. 21aastane Kock on sel hooajal teeninud MK-sarjas vaid ühe punkti ning asub 228. kohal.

Erika Kirpu vastaseks on Amanda Simeau, samamoodi suhteliselt tundmatu, TOP150 piirimail olev vehkleja. Kerged tükid haugata, eriti kui naiskondlikku medalit (kui mitte kulda) püüdvad eestlannad on tugevad ja vormis.

Ometi on kuldsed koondise peatreeneri Kaido Kaaberma laused- "Iga vastane võib olla haavatav. Ühel päeval oleme need meie, teisel päeval nemad."  Seega võib-olla tulebk ka esimese asetusega Ana Maria Branza vastu vehklev Kristina Kuusk sähvatama ja paneb turniiri kinni sama kindlalt nagu eelmisel aastal Julia Beljajeva. Pauk võib tulla luuavarrest ning tera võib olla väga tugev. 

Enim küsimärke tekitab loomulikult valitseva maailmameistri Nikolai Novosjolovi seisund. Kas väidetav jalavigastus on tõesti niivõrd häiriv? Või on põhjus milleski muus? Või on Novosjolov tegelikult heas vormis ning asi on puhtalt ebaõnnes nagu EMil, kus tegelikult jäi üks tehtud torge lugemata ning sealt läks allamäge kogu turniir?

Esimesena asetatud Novosjolov läheb alguses kokku soomlase Niko Vuorineniga, kellega kohtus MK-etapil Legnanos ning võitis. Saab mees siit kiire võidu kätte, ei pruugi teda enam peatada. Juhtub nii, et vastane käitub ettearvamatult ja ongi juhe koos.

Isiklikult ootan head esitust Sten Priinitsalt. Alagrupiturniiril kõik matšid võitnud haapsallane sai ka kõrge asetuse ning tema vastu astub 21aastane taanlane Patrick Jorgensen, kellest eestlane sai jagu Doha MK-etapil. Oleks tabel eestlaste vastu armuline ning Priinitsat ja Novosjolovit kokku ei viiks (nagu Eesti meistrivõistluste poolfinaalis või Vancouveri GP-l), võiks oodata mõlema jaoks üht ilusat tulemust. 

Tagasihoidlik ennustus: Me saame medali. Vähemalt ühe. 

***

Siin kuskil aknalaual rippuvate vehklemisriiete keskel pesitseb maailmameister. Kes see on, saame teada juba homme.