Talisport

Zombie-läätsedega Gaim hullutab nüüd norralasi (24)

Deivil Tserp, Otepää, 22. juuli 2014 08:00
«Kandsin neid läätsesid ka Norras ja natuke sai naljagi. Mõni ütles: ära vaata mind! Aga üldiselt nad ikka vaatasid. Samasugust äratundmisrõõmu kogen vahel Eestiski.» Laskesuusataja Grete Gaim olümpial kuulsust toonud zombie-läätsedest, mida ta kasutas ka Trondheimis.Foto: STANISLAV MOSHKOV
Laskesuusatamise tulevikulootus Grete Gaim teeb hooaja põhiettevalmistuse Trondheimis Norra treeneri juhendamisel

Kui Eesti kahevõistlejate Kail ja Han Hendrik Piho otsus minna Norrasse treenima on spordihuvilistele ammu teada, siis vaid vähesed on kursis, et Trondheimis hakkas harjutama ka meie laskesuusatamise tulevikulootus Grete Gaim.

Tegelikult oli noorte maailmameister Gaim välismaale treenima siirdumist kavandanud juba paar aastat.

Samal teemal

"Norrasse ajendas minema alaliidu kehv seis," selgitab Gaim otsekoheselt, miks ta astus julge sammu just sel suvel. "Mai alguses ei olnud veel treenerit, aga siis oli vaja uue hooaja ettevalmistust vaikselt alustada. Samas anti meile infot, et tuleb oma jõududega hakkama saada. Ausalt öeldes võis seda aimata."

21aastane Gaim lisab: "Ma ei saanud ju käed rüpes istuma jääda. Kas otsus oli õige või vale, näitab muidugi tulevik, kuid arvan, et see oli õige tegu."

Gaim kuulas maad nii Lillehammeris kui ka Trondheimis. "Lillehammeris on küll tugevama tasemega keskus, aga see on ülerahvastatud," lausub ta. "Kolm inimest ootavad mati taga laskmisvõimalust, trenni ei saa korralikult läbi viia."

Osaliselt mõjutas Gaimi valikut ka vendade Pihode otsus. "Kuna poisid ütlesid, et nad lähevad Trondheimi, siis ei olnud minulgi mõtet üksinda Lillehammerisse minna – alguses on koos lihtsam," arutleb ta.

Ärkas Pihodest varem ning oli kokatädi rollis

Norra pinnale jõudis Gaim Pihodest kümme päeva hiljem. Treener Rune Åland, kelle senine kuusaim õpilane on riigi A-koondisse murdnud Johannes Thingnes Bø, ja uued tiimikaaslased ootasid põnevusega talvel Sotši olümpial niinimetatud zombie-läätsedega tähelepanu keskpunkti sattunud eestlannat.

"Treener oli tiimijuhile öelnud, et ta googeldaks mu nime," märgib Gaim muigamisi. "Kandsin neid läätsesid ka Norras ja natuke sai naljagi. Mõni ütles: ära vaata mind! Aga üldiselt nad ikka vaatasid. Samasugust äratundmisrõõmu kogen vahel Eestiski."

Gaimi põhienergia kulus loomulikult treenimisele, millest ta pajatab vaimustunult. "Esimesel nädalal läksin pidevalt õhinal harjutama ja ootasin, mis saab. Algul puhkamiseks aega polnudki," kinnitab ta.

Paljud asjad olid Gaimi sõnul teistmoodi kui kodumaal. "Eestis mulle suusatamistehnikat ei õpetatud. Kuid Rune on friik ja räägib sellest palju. Nüüd olen juba pihta saanud, mida tuleb teha. Seni oli mu tehnika päris jube."

Samas oli Gaim juba varem kursis, et norralased käivad madala pulsisagedusega pikkadel matkadel, mis vältavad koguni kolm–neli tundi. "Jõutrenni ei sooritata hantlitega, vaid oma keharaskustega," osutab piiga.

Valdavalt alustas Gaim esimest treeningut kell 8.30. Sestap ärkas ta hommikul Pihodest varem ja keetis neilegi putru. "Aga nad on hakkajad poisid, ei usu, et pean neile kokatädi olema," räägib laskesuusataja naerdes.

Trondheimis treenimine neelab väga palju raha

Harjutamistingimusi nimetab jalgratta või rullidega treeningule sõitnud Gaim väga headeks.

"Trondheimis on kolm tiiru, meie kodu kõrval renoveeritakse keskust, kus saab kohe pärast laskmist oma tulemusi elektrooniliselt näha. Nii kulub vähem aega, ei pea binokliga vaatama."

Kõik oleks ideaalne, kui Gaimil oleks rohkem raha. "Norra on kallis," möönab ta. "Öömajale kulub 500 eurot kuus, mis on sealses mõistes hea hind. Klubimaks on 3500 eurot aastas. Ilmselt ma ei maksa kogu aasta eest, loodan novembris MK-sarjaga liituda."

Augusti alguseni timmib Gaim vormi kodus ja peab läbirääkimisi toetajatega, et Norras sügiseni majanduslikult vastu pidada. "Praegu on plaan naasta Trondheimi koos poistega (Pihodega – toim)," märgib ta.

Ehkki Sotši olümpiamängudel Gaimil puhtsportlikult eriti hästi ei läinud, kannustab teda suur soov tipule lähemale jõuda.

"Sellist mõtet pole küll tekkinud, et viskaks suusad nurka," arutleb ta. "Pigem näen, et jõuan tugevamatel lähemale. Kuid tööd on vaja veel metsikult teha. Selleks saan jõudu perekonnalt, sugulastelt ja sõpradelt, kes usuvad minusse."

Järgmise talve eesmärgid on Gaimil kenasti paigas. "Kaks aastat on olnud väike edasiminek, nüüd soovin jälle suurema sammu teha," mõtiskleb ta. "Hästi tahaks esineda Otepääl toimuval EMil, MMilgi võiks senist parimat kohta tugevalt parandada. MK-sarjas loodan koguda palju rohkem punkte kui eelmisel talve."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee