Vehklemine

Eesti epeenaiskond sai Kaasanis MM-hõbeda

Eesti õrnus Vene vihale vastu ei saanud (14)

Merili Luuk, Kaasan, 24. juuli 2014, 07:00
HÕBEDASELFIE: Eesti epeenaiskond (vasakult Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Kristina Kuusk, Irina Embrich) tähistavad medalit ühe rõõmsa endliga. Foto: REUTERS/ Scanpix
12 aastat tagasi sai Eesti epeenaiskond MMil kaela hõbemedalid. Toonasest võistkonnast on alles vaid Irina Embrich. Naine, kes päästis nüüd Eesti naiskonna nii veerandfinaalis Hiina kui ka poolfinaalis Itaalia vastu. Kullamatšiks Venemaaga jõudu ei jätkunud – tasuks taas hõbe!

Finaali astunud epeenaised võeti vastu möiretega – kõik Kaasani valjuhäälsemad kodanikud olid kogunenud tennisehalli, et Venemaa karu tulihingeliselt toetada ning õrnad eestlannad pihuks ja põrmuks teha.

Samal teemal

Pealtvaatajate missioon "Tolko Rossija, tolko pobeda!" (Ainult Venemaa, ainult võit!") õnnestus – juba teises minimatšis läks Violetta Kolobova Irina Embrichi vastu 6:1 ette ning kaotusseisu eestlannad vähendada ei suutnud.

Venelastel hambad ristis

"Arutasime enne, et esimeses matšis ei tohi kaotada. Kui alustame kaotusseisust, pole midagi teha. Võib proovida, aga võidelda on võimatu. Ja mina selle vea tegingi," meenutas Embrich. "Väga kurb. Tahaks midagi teha, aga ei näe auku, kuhu torgata. Venemaa on väga tugev, nende alistamiseks olnuks vaja imet! Individuaalselt neil hästi ei läinud, seega nüüd tahtsid nad, hambad ristis, kodupubliku ees kõike tagasi saada!" sõnas ta, kinnitades, et on siiski hõbeda üle väga õnnelik.

Naised ootasid finaali ligi viis tundi, ühe segava faktorina võis mõjuda ka see. "Vehklemistunnetus kadus ära. Tegime küll vahepeal trenni, aga sellest ei piisanud," arvas Embrich.

Naiskonna peatreener Kaido Kaaberma lisas, et nii on üks kogemus veel juures. "Muidugi oleks sportlasel mugavam asju järjest ühe soojaga teha. Järgmine kord läheneme olukorrale teise nurga alt," ütles ta.

Pikki pause oli varemgi. Kui teisipäeval alistati 32 parema hulgas raskusteta Iisrael, siis edasi tuli pikk vahe ning andma tuli hakata eile varahommikul juba kell 8.30. Rootslased torgati kiirelt läbi 45:24, kuid veerandfinaalis tuli vastu kõva pähkel, maailma teine number Hiina.

Kuigi eestlannad olid kohtumist paari torkega juhtimas, jõudis viimases matšis viimastel sekunditel Yuije Sun Embrichi kandadele.

"Kogu aeg olid mingid pausid. Vastane oli pikk, vehkles pika mõõgaga. Siis jälle mingi jama – mulle tundus, et duubel peaks põlema, torkan, aga ei põle!" meenutas Embrich läbielatut.

Kristina Kuusk ja Erika Kirpu suundusid seepeale ka kohtunikuga rääkima ning pika jageluse teel tagati ka tulemus, kuid see polnud veel kõik! Kohtumine läks lisaajale, kuid Embrich võttis end vihaga kokku ja tegi võidutorke!

"Tema teeb torke ja sekund jäi seisma – ma olin nii vihane! Mõtlesin, et ei, ma ei anna alla! Eks neid närvirakke kulus nii mul kui ka teistel, kõik tähtsad võistlused võtavad närvirakke," muigas ta.

Tuliseim lahing veerandfinaalis

Kuigi poolfinaali tulemus seda ei kajastanud, tallati emotsioonidel ka kohtumises Itaaliaga. Enne viimast matši oli Eesti edu kolmetorkeline ning vastne maailmameister Rossella Fiamingo kasutas Embrichi närviajamiseks meeletult aega – küll sidus patsi, küll nokitses relva. See ei aidanud.

"Oli hea, et Irina sai ilusti edu sisse ja kõik hakkas sujuma. Oleks Fiamingo paar torget teinud, oleks seis võrdne olnud ja lõpp läinuks samamoodi nagu Hiinaga," arvas Kaaberma.

Lõpp hea, kõik hea – Eesti epeenaiskond võitis pärast kaheteist aasta pikkust ootamist MM-medali, toonasest koosseisust on ainsana alles Embrich.

"Siis tuli see nii ootamatult. Nüüd oleme juba tugev võistkond ja lootust oli rohkem kui eelmine kord. Paus oli pikk, äkki enam nii kaua oodata ei lase," naeris ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee