Spordiblogi

Märt Roosna | Kergejõustik vajab elektrišokki (6)

Märt Roosna, Bundaberg, 28. juuli 2014, 13:30
Usain Bolt.Foto: Shuji Kajiyama
Uudis, et maailma kiireimad mehed Usain Bolt ja Justin Gatlin tänavu üksteiselt mõõtu ei võta, tekitas vägisi suhu sapise küsimuse: mille kuradiga kergejõustiku arendajad õigupoolest tegelevad?

Kui spordialade kuningas jalgpall õitseb ja õilmitseb, siis kuninganna kergejõustik kipub vägisi tagaplaaniline vajuma. Seda möönis ka rahvusvahelise alaliidu asepresident lord Sebastian Coe, kes nentis eelmisel sügisel Õhtulehele antud usutluses, et kergejõustiku suurim mure pole doping, vaid huvipuudus.

Samal teemal

Oma süü on siin loomulikult nendel inimestel, kes peaksid selle toreda ala arengu eest vastutama. Turundusega tuleb tegeleda aktiivselt ja jõuliselt, mitte mõelda, et küll harrastajad ja pealtvaatajad ise tekivad. Tegusid on vaja!

Kergejõustik on loomuldasa tulemusepõhine. See on ühtaegu nii ala tugevus kui ka nõrkus. Ühest küljest on võimalik võrrelda eri ajastute sportlasi, teisalt muutuvad nüüdisaegsed atleedid naerualusteks, kui nad omaaegsetelt pika puuga pähe saavad. Kui mõnel alal teevad tänased sportlased kõigi aegade edetabelisse tihti uuendusi ja erutavad sellega kaasaelajaid, siis mõnel teisel alal poleks praegused tipud mõnikümmend aastat tagasi vaat et finaaligi saanud. Selline lainetus on paratamatu.

Rekordite kõrval paeluvad publikut ka duellid. Paraku pole neid sugugi piisavalt. Siinkohal pöördume tagasi Bolti ja Gatlini juurde. Põnevust ei paku edetabeliaegade võrdlemine, vaid mees mehe vastu võitlus. Kui tihti me neid aga näeme? Kui tihti me näeme jõuproove, kus kõik maailma parimad stardis on?

See, et ülemaailmse tiitlivõistluse vabal hooajal kaks maailma kiireimat meest omavahel jooksurajal ei kohtu, on võistluste korraldajate ja alajuhtide lubamatu möödalask. Me ei kujuta ju ette, et näiteks Manchesteri Unitedi vutiklubi teatab uue hooaja eel: „Head fännid, otsustasime, et tänavu me Arsenali, Chelsea ja Manchester Cityga ei kohtu, teeme ühe matši Sunderlandiga, neli avatud treeningut, seitse pressikonverentsi ja asi ants!"

Mis ma tahan öelda, on et kahjuks puudub kergejõustikus võistlussüsteem, mis tippe omavahel duelleerima sunniks. Kui tennises on neli Suure Slämmi turniiri ja jalgrattaspordis kolm suurt tuuri, siis kergejõustikus puudub sari, mis erutaks ka neid, kes ise pole näppu- või varvastpidi ala sees.

Teemantliiga pole seda rolli täita suutnud. Liiga palju on etappe, eri alasid, üldvõitjaid ning eelkõige liiga vähe tippatleete ja tipptulemusi. Hooaja esimestel etappidel on seis eriti nutune, kogu võistluse peale leiab vast mõne märkimisväärse tulemuse. Julgen väita, et Teemantliiga eelkäija Kuldliiga oma ühise jackpot'i süsteemiga oli elitaarsem ja haaravam.

Kokkuvõttes taandub kõik taas rahale. Kui Kuldliiga üldvõitja teenis miljon USA dollarit, siis Teemantliiga iga ala üldvõitja kasseerib vaid 40 000. Just seetõttu puudub superstaaridel majanduslik surve Teemantliiga osavõistlused punase vildikaga oma võistluskalendrisse kirjutada ning nad võistlevad täpselt siis ja nendel etappidel, mis neile paremini sobivad.

Loomulikult on meie vaatevinklist vaadates Teemantliiga üheks suureks miinuseks, et see pole vähemalt Eesti kergejõustikusõbrale ka eriti kättesaadav. Ei näita seda ETV, Eurosport ega Soome kanalid. Tasuta netistriimidest erilist elamust paraku ei saa, sest ülekande kvaliteet on halb. Tiitlivõistlused kannab ETV kohusetundlikult küll üle, kuid rahvusvaheline üldpilt solgib naudingu, kuna meie meeli ergutavad väljakualad on vaeslapse rollis ja iga viimanegi eeljooks peab otsepilti jõudma.

Vaat see oleks tervitatav innovatsioon, mis kindlasti tooks huvilisi juurde! Aga millal kergejõustik viimati üldse midagi uuendas? Ausalt öeldes ei tulegi ühtegi sisulist muudatust kohe meelde. Kui teised alad eksperimenteerivad võistlusreeglite ja –formaatidega, siis kergejõustik loodab liialt vanale rasvale, mida jääb iga aastaga üha vähemaks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee