Liina Laasma loobub EMist: ma ei tahtnud selle olukorraga leppida (4)

Euroopa edetabeli seitsmes odaviskaja pole käevigastusest lõplikult tervenenud ja pidi langetama raske otsuse

Käeprobleem hakkas Laasmad kimbutama aprillis ehk mõni nädal pärast tänavust tipphetke, kui ta oli 15. märtsil Portugalis Euroopa talvistel karikavõistlustel püstitanud Eesti rekordi 63.17.

Juuni lõpus oli Laasma käsi juba nii heas seisus, et ta osales Tallinnas võistkondlikul EMil. Paraku muutus olukord seejärel jälle kehvemaks ning 22aastane piiga oli taas sunnitud visketreeningutest loobuma.

Kiirustab aeglaselt

Hiljuti jõudsid Laasma ja Merila üksmeelsele otsusele: tuleviku huvides tuleb 12. augustil ­Zürichis algavast EMist loobuda. "Nüüd olen juba leppinud, et Euroopa meistrivõistlused tuleb vahele jätta," arutleb Laasma. "Kuid otsus ei sündinud kergelt, ma ei tahtnud selle olukorraga leppida. Väga kahju, et hooaja tähtsaim võistlus vahele jääb. Samas pole mõtet lolli mängida, kui soovin oda kunagi veel kaugele visata."

Merila lisab: "Midagi ei ole teha, teistsuguse otsuse langetamine olnuks mõistusevastane. Eesti rahva hulgas on andekaid inimesi vähe ning neid tuleb hoida. Kes Liinat ikka hoida saab – tema ise ja mina. Ja kui lähed poolvigasena või just terveks saanuna võistlema, siis pole midagi head loota."

Laasma jätkab: "Jõudsime treeneriga seisukohale, et võistlen alles siis, kui olen täiesti terve. Ma pole peast tõrjunud mõtet, et saan veel selle suve lõpus võistlusel oda visata."

Merila täiendab: "Praegu lähtume vanast põhimõttest – kiirusta aeglaselt! Eks elu näitab, kas Liina saab septembris visata. Tal on küll hirmus tahtmine, kuid targa inimesena ei torma ta vägisi võistlema."

Tegelikult on Laasma ligi kolm kuud väldanud keerulise perioodi vältel tegutsenud nii professionaalselt kui võimalik. "Omalt poolt olen teinud kõik, et võimalikult kiiresti paraneda," kinnitab ta.

Muide, Laasma on kasutanud nii tava- kui ka alternatiivmeditsiini abi. Ta sai kätte mitu vereplasma süsti, palju abi on olnud ravitsejast Aavo Ütsist.

"Ta on väga tore inimene, olen tema juures käinud mitu korda," lausub Laasma. "Pärast tema raviseansse hakkas põletik kiiremini taanduma ja käsi paranes korralikult."

Ühtlasi vaatas Laasma kriitilise pilguga oma toidulauale ja tegi tavapärases menüüs muudatusi. "Piimatoodetest ja happelistest asjadest ma loobusin, et põletik õlast kiiremini kaoks."

Turgutas end kodus

Arstide hinnangul võib nimetatud vigastusest kosumiseks kuluda pool aastat kuni aasta.

"Kõik algas varba painutajalihase põletikust," meenutab Laasma. "Siis läks suur koormus jalgadelt ülakehale. Eks ma pingutasin jõutreeningutel liiga palju ning nii tekkis põletik biitsepsi kõõluses."

Laasma kahetseb, et aprillikuises Hispaania laagris ei saanud käele kiiresti õiget diagnoosi. "Algul tehti mulle nõelravi, võib-olla polnud seda vajagi," mõtiskleb ta. "Ehk pidanuks kohe aja paariks nädalaks maha võtma."

Äsja treenis Laasma kodukandis Tõstamaal.

"Käisin palju ujumas, tegin ka vaimuravi," märgib ta muigamisi. "Pärast rahulikku perioodi on käsi paremaks läinud. Nüüd alustan uut ettevalmistustsüklit."

Laasma on harjunud tagasilöökidega võitlema. 2011. aastal krooniti ta Tallinnas Euroopa juunioride meistriks. Kuid pärast triumfi kimbutas piigat kaks aastat küünarnukitrauma. Mullu naasis ta edukalt areenile, pääses MMile ja püstitas hooaja lõpus Eesti rekordi.