ÕHTULEHE REPORTERI KATSE: Kuidas ma driftiautoga Hollywoodi kangelast mängisin

Eestisse jõudis autoga külg ees sõitmine ning seejuures kummide vilistamine kaheksa aastat tagasi. Spordiala tõi Eestisse Kristjan Salmre koos kahe autospordihuvilisest sõbraga.

"Soome sõbrad käisid külas, aitasid autosid leida ning neid putitada. Eks neid rahasummasid ole ka mõõdukalt läinud, kuid drift on seda väärt," räägib Kristjan, kes on ühtlasi nii sõitja kui Eesti Autospordi Liidu drifti alakomitee juht. Täna ootab teda ees aga veelgi raskem ülesanne – viia täielik motospordivõhik põrisejaga sina peale.

Kadaka teel asuvas driftigaraažis on viis autot, neist pilkupüüdvaim naljakate kleepsudega roosa auto. "See on Eesti vanim, sellega me sõitma hakkamegi," lisab Kristjan. Enne Laitse ralliparki kihutama minemist tuleb autole aga tehniline läbivaatus teha ning ka auto täis tankida. Selleks kasutatakse oma kütust. "Vahel võtame ikka tanklast ka, aga olgem ausad, nii on odavam."

Bensuhais ja purunenud tiib

Driftimine pole ilmselgelt odav lõbu – treeningupäev maksab 300-500 euro ringis, võistluspäev aga 1000 eurot. Seda just rehvide pärast, mida kulub teatavasti rohkem kui tavalisele pühapäevasõidule. Kui alguses oli sõitjaid viie-kuue ringis, siis nüüd on harrastajate arv kasvanud 40le. "Ja me ei otsi neid, nad ise tulevad! Küll sa näed, see on lõbus. Kui korra proovid, siis enam muud ei taha teha!" utsitab Kristjan mind proovima.

Kergelt värisedes, kas adrenaliinist või eelolevast mõttest, et mind ootab ees kindel hukk, liigun oma roosa masina poole. Seest näeb auto välja nagu füüsikatunni korralagedus – juhtmeotsad laiali, mõni ehk isegi meelega lühisesse aetud ning selle kõige keskel ilutseb punane telefon, kirjaga KGB. "Nalja pärast," naerab Kristjan.

Kiiver pähe, turvarihmad kinni ja minek! "Oled valmis?" Oh ei! Kuid paigalt saame liikuma ometigi ja kohe teeme ka 360-kraadise pöörde. "Oled elus?" suudan trummeldava südame ja kõrvulukustava vilina vahelt kuulda Kristjani küsimust. Vastata oskan ainult kiljudes – päris lahe on! Sõitmine meenutab kohati juba Ameerika mägesid, selle vahega, et kiirus on palju väiksem.

Nii teeme Laitse kardirajal roosa sõiduvahendiga mitu ringi, vahepeal suure kiirusega mäest alla tuisates ning torbikutele sisse sõites, aeg-ajalt ka rahulikult kurvi läbides. Adrenaliinilaks on käes ning ühel hetkel ei käigi pea õhus lendlevast bensiinihaisust ja meeletust vappumisest enam ringi.

Kuum ilm ei mõju aga ei rajale ega masinale hästi ning rehve vahetatakse rohkem kui paar korda. Ühel hetkel avastame paagis lekke! Mis muud kui meistrimehed parandama – olukord lahendatakse käepäraste vahenditega, sest tihendiks kasutatakse kruvikeerajat! Mõistlik!

"Vahel mööduvad treeningupäevad ühegi viperusteta, nüüd siis kohe mitu pauku üksteise otsa," on nõutu ka Kristjan, kuid lisab, et tegijal juhtub. Mina lahkun Laitsest ühe kogemuse võrra rikkamana, kuid tunnistan, et järgmiseks võiks proovida mõnda muud Hollywoodi kassatrikki.

Kes soovib aga oma silmaga ise driftimasinaid näha, on teretulnud 22.-23.augustil NEZ Drift Championshipi võistlustele Tallinnas.