Esimene matš ja kohe tiitlivõistlusel

Põhjus lihtne: ta on oma kodumaa, Vaikses ookeanis asuva 103 000 elanikuga saareriigi Kiribati ainus naispoksija. Ning kohaliku poksiklubi treeningsaal koosneb vaid leivapuu otsas rippuvatest poksikottidest.

Möödunud nädala esmaspäeval pühkis ta esimest korda kodumaa tolmu jalgelt ja saabus Šotimaale, Glasgow’sse, et nädal enne oma elu esimest võistlusmatši Alex Morrisoni, kahekordse maailmameistri Ricky Burnsi treeneri saalis harjutada. Ja ehk esimest korda ka samast soost vastasega sparrida.

Lisaks seljas olevatele riietele, oli tal Šotimaale tulles kaasas vaid paar jooksutosse. "Mul oli temast kahju. Kui ma teda esimest korda nägin, tahtsin ta lapsendada," sõnas Morrison. "Paraku on mul juba viis last, kaheksa lapselast ja kaks lapselapselast. Ta nägi haavatav välja, ent arvan, et ta on kõvemast puust kui paistab."

Biniati ilmus esimest korda poksisaali vähem kui aasta eest ühe ministri käe kõrval, mitu nädalat pärast seda, kui endine politseinik Derek Andrewartha oli edutult üles riputanud kuulutuse, et Kiribati poksiklubi otsib naispoksijaid, kel võib-olla avaneb võimalus astuda ringi ka Glasgow’s.

"Lõin teda õrnalt näkku ja küsisin: "Mis tunne oli?". Ta vastas: "Normaalne." Ta on pärit vaesest perest, ent ta on hea inimene," sõnas Andrewartha. "Ta peab sparrima poistega ja see on probleem, sest nad kardavad teda lüüa. Vahel soovin, et nad ei kardaks. See ärataks ta üles. Aga ta annab endast treeningutel kõik ja võtab tingimustest maksimumi."

Biniati võttiski oma elu esimesest matšist kõik, mis võimalik. Ta pidas endast kuus aastat vanema ja kolm kilo raskema Mauritiuselt pärit Isabelle Ratna vastu neljanda ehk viimase kaheminutilise raundi lõpukellani ja kaotas kohtunike häältega 0:3.

"Ma olen kurb, ent uhke. Tahtsin oma riiki väärikalt esindada," sõnas 18aastane poksipiiga pärast matši. "Ma tulen tagasi, et paremini esineda!"