Äge lahing Kadriorus! Flora ja Levadia tegid viigi ja needsid luhatud võidušanssi

Eesti jalgpalliliiga kõlapind ühiskonnas pole võrreldav suurte jalgpalliriikide omaga, aga asjaosalistele endile ehk jalgpallureile on Tallinna derbi eriline mäng. Flora oli meistriliiga raames suutnud Levadiast viimati jagu saada 2011. aasta septembris.

Iga järjekordse viigi või kaotusega taak paisus ning kuigi veebruaris mängitud superkarikafinaalis Levadia üle saadud 1:0 võit Floral lasunud survet veidi leevendas, oli too võit ikka kerge vuflihõnguga, sest puid ja maid jagavad Maarjamaa jalgpalliklubid ikkagi meistriliigas.

Mängu-eelne ažiotaaž oli seega tugev ning matši esimene poolaeg kulges ootuspäraselt, sest liidrite omavahelised mängud ongi sageli intensiivsed, võitluslikud ja jõulised, ent samas üpris ettevaatlikud, kus kumbki uisapäisa ja väga suurte jõududega rünnakule söösta ei tihka, sest kuigi juhtvärava löömine oleks magus, ei kao kuklast ohutunne kaotusseisu jäämise ees.

0:0 viigiga lõppenud avapoolajal tegi Levadia 14 ja Flora 8 viga. Kohtunik Kristo Tohver koukis kollase kaardi taskust kolmel puhul, ent neile lisandusid suulised hoiatused. Võitlus oli kõva, sest lisaks palli võitmisele taheti ka vastase kupli alla pugeda.

Tihketel mängudel on omane aja tiksudes üha kinnisemaks tõmbuda, mistõttu oli teise poolaja avaminutil sündinud Levadia ründaja Vladislav Ivanovi 1:0 tabamus neutraalse pealtvaataja aspektist väga tervitatav, sest tõi mängu värsket särtsu.

Flora peatreener Norbert Hurt vastas kaotusseisu jäämisele jõulise vahetusega – ründeliini Sander Postiga tugevdamine pani Levadia (kasvõi mõtteliselt) jõulisema surve alla. Vahetus täitis eesmärgi, sest initsiatiiv kandus koheselt üle Florale. Muuseas, sama häda – pikalt ihatud värava saavutamise järel loovutatakse juhtohjad vastasele – tabas Levadiat ka eelmises voorus Tallinna Infonetiga. Toona oli tulemuseks 2:3 kaotus, seekord pääseti viigiga.

Nimelt teenis Flora 61. minutil penalti, kui Toni Tipuric kukutas karistusalas Zakaria Beglarišvili ning Markus Jürgenson oli 11 meetri karistuslöögi realiseerimisel kindel.

Mängu edasist käiku iseloomustas enim omadussõna väsimus. Enam kui 30kraadises palavuses alanud kohtumise mõlemal poolajal tehti küll joogipausid, aga harjumatud olud ja platsil toimunud kõva lahing nõretasid mängijad tilgutamaks. Järelmiks eksimused, valesöödud, naiivsused, tähelepanematused ja muu vutiprügi, ent sarnaselt kaitsjatele olid väsinud ka ründajad ning ohtrad võimalused jäid realiseerimata.

Viimasel üleminutil pääses esmalt rünnakule Flora neljakesi kahe Levadia kaitsja vastu, ent Roman Smiško suutis Beglarišvili madala löögi püüda. Nähes oma kaitsjate jõuetust, triblas Smiško palli seejärel ise keskväljale ja andis pika söödu ründeliini. Tulemuseks üks-üks olukord Levadia kasuks, aga Stanislav Prins tõrjus Ingemar Teeveri tugeva löögi ning tagasipõrkunud pallile ei saanud pihta tühja väravaga silmitsi olnud vahetusmees Henry Rohtla.

Tohveri lõpuvile kuulutas 1:1 viiki (ka eelmised kaks Flora-Levadia tänavust duelli meistriliigas olid lõppenud viigiga). Kuigi lõpu eel kasutamata jäänud ülisoodsate võimaluste tõttu valitses mõlema leeri hinges ennekõike kerge pettumus, ütleb kaine mõistus, et viik sobis enam Florale. Võõrsil pärast kaotusseisu jäämist tiitlikaitsja vastu võetud viigipunkt tähendas, et 14 vooru enne tšempionaadi lõppu on Flora edu Nõmme Kalju ees 4 ja Levadia ees 5 punkti.