Kergejõustik

Kas Eesti kergejõustiklaste vigastusi tekitab vale trenn? (21)

Deivil Tserp, 7. august 2014, 08:00
VIGASTUS: Ksenija Balta saab täna teada, kui kaua ja kuidas ta peab jalavigastust ravima. Foto: Mati Hiis
Vigastuste tõttu Euroopa meistrivõistlustelt eemale jäänud nelja Eesti tippkergejõustiklase – Ksenija Balta, Anna Iljuštšenko, Mikk Pahapilli ja Liina Laasma – terviseprobleemid tõstatasid küsimuse, kas tagasilöökide põhjusi tuleb otsida nende ettevalmistusest.

Tugitoolisportlased sajatavad, et meie atleete kimbutavad traumad liiga tihti. Ent jätame emotsioonid kõrvale ja uurime, kas eestlased panevad tõesti millegagi treeningutel puusse!

Õhtuleht vestles Eesti tippfüsioterapeudi Indrek Tustitiga, kes praegu abistab Luzernis EMiks valmistuvat kettaheite olümpiavõitjat Gerd Kanterit, aga ka Balta treeneri Andrei Nazarovi ja Laasma juhendaja Toomas Merilaga.

Samal teemal

Taustsüsteemi vead

Laasma on kolme aasta vältel juba teist korda pikalt audis. Kui Eesti rekordi 63.17 omanik harjutas veel Jaan Tamme näpunäidete järgi, tabas teda küünarliigese vigastus, mis röövis piigalt kaks hooaega. Tänavuse suve rikkus 22aastasel sportlasel biitsepsi kõõluse põletik.

"Liina on nii noor, selliseid vigastusi ei tohiks tal olla," arutleb Tustit. "Suured traumad, mis tekivad enne 24.–25. eluaastat, pole päris normaalsed. Kõik noorte sportlaste vigastused, mis ei ole tekkinud otsesest kontaktist, löögist või muust õnnetusest, sunnivad harjutamisplaane üle vaatama. Kui sul on noor õpilane, kes on mitu korda vigastatud, siis peab treeningusüsteemis midagi valesti olema."

Ent Merila tõrjub arvamuse, et Laasma harjutab liiga suurte koormustega. "Minu eesmärk on võimalikult väikese mahuga saavutada võimalikult hea tulemus," lausub ta. "Olen jälginud, kuidas Steffi Nerius (sakslannast eksmaailmameister – toim) Hispaanias harjutas. Ta viskas neli korda nädalas! Liina viskab kaks korda ja tema soorituste arv on väiksem kui Neriusel ühel treeningul."

Tagasilöögid paljudel

Õpilase tervisehädade põhjused peituvad Merila hinnangul taustsüsteemis, mida vaikselt tugevdatakse. "Oleks vaja, et kiropraktik Liina iga nädal lahti väänaks," räägib ta. "Me ei oska ka õigesti süüa. Nüüd ajame punti kokku. Toitumisnõustaja on olemas."

Ühtlasi osutab Merila, et odaviskes kipuvad tagasilöögid tekkima sagedamini kui teistel aladel.

"Tero Pitkämäkile (soomlasest eksmaailmameister – toim) on operatsioon tehtud kaks aastat järjest," märgib ta. "Ükskord käisin talvel Kuortanel Soome juunioride koondise laagris ja siis oli igal sportlasel mingi lõikus olnud. Odavise on keeruline ala."

Veel keerulisem on hinnangut anda Balta jalavigastusele. Täpse diagnoosi paneb arst 27aastasele kergejõustiklasele täna.

Kui Balta parandas hooaja alguses kaks korda Eesti 100 m jooksu rekordit ning tõusis võistkondlikul EMil koondise esinumbriks, imetlesid kõik tema tahtejõudu, mis aitas kaks ja pool aastat põlvevigastusest kosunud sportlasel jõuda uuele tasemele, tunnustavalt patsutati ka Nazarovi õlale. Nüüd kirtsutatakse jälle nina.

"Mina vaataksin positiivset poolt," nendib Nazarov. "Mingi areng on ju ikkagi toimunud. Ja tegelikult oli Ksenija valmis jooksma 100 meetrit 11,25ga, kahjuks ideaalseid tingimusi tänavu talle ei sattunudki."

Nazarov jätkab: "Sprindiks valmistumine on midagi muud kui kaugushüppeks treenimine. Me ei saa ju öelda, et vigastatud Yohan Blake’i treener on loll, juhtumisi juhendab ta ka Usain Bolti. Tšehhidel jäävad EMilt kõrvale Euroopa 400 m jooksu meister Pavel Maslak ja 400 m tõkkejooksu maailmameister Zuzana Hejnov?, kelle juhendaja valiti mullu Euroopa aasta treeneriks. Kas nüüd on ta siis rumal?"

Tustit kiidab alaliitu

Pahapilli puhul on aga soovituslik vaadata passi – 31 tähistab mitmevõistluses veteraniiga. "Mikul on juba selline vanus, kus oma keha eest peab väga palju hoolitsema," rõhutab Tustit.

Mis puudutab Eesti kõrgushüpperekordi 1.96 omanikku Iljuštšenkot, keda vaevab kannakõõluse trauma, siis tema pidi esimest korda karjääri vältel vigastuse tõttu tiitlivõistlusest loobuma.

"Minule oli Anna kõrvalejäämine suurim üllatus," lausub Tustit. "Teistel on ka varem vigastusi olnud. Ja kellel on traumasid olnud, neil kipub uuesti tulema. Enne tegi Annale massaaži treener Martin Kutman, juhendaja kadumine oli talle suur löök."

Samas osutab Tustit, et kergejõustikuliit on viimase seitsme–kaheksa aasta jooksul sportlaste tervise parandamiseks palju vaeva näinud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee