Kergejõustik

EMi RETRONURK | Göteborg 2006: Balta ja Nazarovi armastus (6)

Deivil Tserp, Zürich, 15. august 2014, 10:00
Ksenija Balta. Foto: MARI LUUD
Pärast Eesti taasiseseisvumist kõigil kergejõustiku EMidel ajakirjanikuna tegutsenud Deivil Tserp meenutab Zürichi võistluse ajal iga päev üht varasemat jõuproovi.

Kuidagi märkamatult oleme jõudnud juba 2006. aastasse, kui EM toimus Göteborgis, kus siiani elavad ja tegutsevad eile Zürichis seitsmevõistlust alustanud Mari Klaup ning tema treenerist ema Katrin.

Toona ennustasid "selgeltnägijad" Balta ja Nazarovi suhtele väga lühikest iga. Aga võta näpust – nad on siiani paar. Nii et see ei saanud olla meeltesegaduse hoog. Kokkuvõttes polegi see kellegi asi, kui inimestel omavahel klapib.

Samas näitas toona alles 19aastane Balta Göteborgis ka oma sportlikku võimsust, püstitades 100 m jooksus Eesti rekordi 11,47, ühtlasi sai ta võimeid võrrelda sprindi grand old lady Merlene Otteyga, kelle paremust tuli siis veel tunnistada.

Puhtsportlikult hoidsid EMil Eesti lippu kõige kõrgemal kettaheitjad. Gerd Kanter võitis hõbe- ja Aleksander Tammert pronksmedali. Kuld kuulus Leedu legendile Virgilijus Aleknale.

Seoses Tammertiga tahan osutada veel ühele seigale. 2005. aasta MMil, kui noor Sass jäi neljandaks, põrutas omapärase aktsendiga eesti keelt rääkinud vana Sass: "Poiss on kuuuuuusi! Ta ei võida enam kunagi medalit."

Toona mõtlesime, kuidas julgeb isa poja kohta nii halvasti öelda. Tegelikult oli 2006. aasta sügisel manalateele läinud vanem Tammert päris osav psühholoog. Oma kildudega oskas ta poega nii-öelda osavalt motiveerida.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee