Ksenija Balta. Foto: MARI LUUD
Kergejõustik
15. august 2014, 10:00

EMi RETRONURK | Göteborg 2006: Balta ja Nazarovi armastus (6)

Pärast Eesti taasiseseisvumist kõigil kergejõustiku EMidel ajakirjanikuna tegutsenud Deivil Tserp meenutab Zürichi võistluse ajal iga päev üht varasemat jõuproovi.

Kuidagi märkamatult oleme jõudnud juba 2006. aastasse, kui EM toimus Göteborgis, kus siiani elavad ja tegutsevad eile Zürichis seitsmevõistlust alustanud Mari Klaup ning tema treenerist ema Katrin.

Kuid see selleks. Rootsis lõi võimsalt lõkkele toonase tõusva kergejõustikutähe Ksenija Balta ja Andrei Nazarovi armastus. Isegi pimedale torkas silma nende eriline lähedus: treener ja õpilane lõid tuliselt tantsu ning olid igal pool koos nagu sukk ja saabas. Nazarovi treenerist abikaasa Remigija oli pehmelt öeldes tõrjutud seisus. Ta ise on kuluaarides poetanud, et kõik nägid, ainult tema ei näinud midagi.

Toona ennustasid "selgeltnägijad" Balta ja Nazarovi suhtele väga lühikest iga. Aga võta näpust – nad on siiani paar. Nii et see ei saanud olla meeltesegaduse hoog. Kokkuvõttes polegi see kellegi asi, kui inimestel omavahel klapib.

Samas näitas toona alles 19aastane Balta Göteborgis ka oma sportlikku võimsust, püstitades 100 m jooksus Eesti rekordi 11,47, ühtlasi sai ta võimeid võrrelda sprindi grand old lady Merlene Otteyga, kelle paremust tuli siis veel tunnistada.

Puhtsportlikult hoidsid EMil Eesti lippu kõige kõrgemal kettaheitjad. Gerd Kanter võitis hõbe- ja Aleksander Tammert pronksmedali. Kuld kuulus Leedu legendile Virgilijus Aleknale.

Seoses Tammertiga tahan osutada veel ühele seigale. 2005. aasta MMil, kui noor Sass jäi neljandaks, põrutas omapärase aktsendiga eesti keelt rääkinud vana Sass: "Poiss on kuuuuuusi! Ta ei võida enam kunagi medalit."

Toona mõtlesime, kuidas julgeb isa poja kohta nii halvasti öelda. Tegelikult oli 2006. aasta sügisel manalateele läinud vanem Tammert päris osav psühholoog. Oma kildudega oskas ta poega nii-öelda osavalt motiveerida.