EMi RETRONURK | Barcelona 2010: Eesti medaliketi katkemine (1)

Pärast Eesti taasiseseisvumist kõigil kergejõustiku EMidel ajakirjanikuna tegutsenud Deivil Tserp meenutab Zürichi võistluse ajal iga päev üht varasemat jõuproovi.

Aeg lendab ja nüüd oleme jõudnud juba 2010. aasta EMile Barcelonasse, kus igasuguste pipraste seikade kõrval oli siiski kõige kurvem sündmus Gerd Kanteri medaliketi katkemine ja laiemalt kogu Eesti kergejõustiku rekordpika medaliketi purunemine.

Statistikud on isegi pisut kähmlema läinud, kui jutuks tuleb suurem medalikett. Vaidluskohaks on arvestuste alus: kas arvestada nii väli- kui ka sisetiitlivõistlusi?

Nimelt võitis Erki Nool 1998. aasta väli-EMil kulla, aga järgmisel suvel MMil medalit ei tulnud, sest teivas muutus kuumuses pehmeks. Samas võitis Nool 1999. aasta sise-MMil hõbeda. 2000. aastast 2009. aastani napsati igalt välitiitlivõistluselt vähemalt üks medal.

Kanteri puhul teeb loo aga eriti dramaatiliseks fakt, et Barcelonas sai medali ungarlasest dopingumees Robert Fazekas, kes šokeeris spordimaailma 2004. aastal Ateena olümpiamängudel, peites kotikese puhta uriiniga urruauku.

Vaid vähesed usuvad, et Fazekas Barcelonas puhas oli. Kaks aastat hiljem jäigi ta uuesti keelatud ainete pruukimisega vahele. Keemik on keemik!

Samas on Kanter tunnistanud, et medaliketi katkemine innustas teda senisest veel tublimalt tööd tegema. Nagu öeldakse: igal vorstil on kaks otsa.

Mis puudutab Barcelona EMi kettaheidet, siis lõppvõistlusele pääses ka Märt Israel, kes jäi seal esimesena finaali ukse taha. Meenub tõsise spordimehe pettumus ja verbaalne lõuahaak iseendale. "Ei olnud minust täna õiget meest!" põrutas Israel pärast üheksandat kohta.