Deivil Tserp | Hinnang Eesti EM-koondisele – sehr gut* (9)

Vanadel ilusatel aegadel, kui spordikuninganna tegemistest kirjutati asjatundlikke lugusid, armastas kolleeg Jaan Jürine nentida: Eesti koondisel on lõvi pea ja hiire saba! Toona oli enamasti lõvi rollis mitmevõistleja Erki Nool.

Nüüd tuleb siis vist kirjutada, et meie võistkond on nagu mitme peaga tuld purskav lohe, kes pakub verdtarretavaid elamusi. Ja saba on ikka ka tunduvalt vägevam, kui mingil õnnetul piiksuval närilisel, kelle õige koht on hiirelõksus või kõutsi kõhus.

Kanter ja Mägi olgu eriseisuses

Ühtlasi peab meenutama, et tegelikult jäid eri põhjustel EMist eemale koguni viis Eesti tippu: odaviskaja Liina Laasma, sprinter Ksenija Balta, kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko ning kümnevõistlejad Maicel Uibo ja Mikk Pahapill.

Kes vähegi maailmajao tähtsaimat mõõduvõtmist jälgis, märkas ka ise, et kevadel 63.17 visanud Laasmal olnuks hiilgav võimalus sekkuda suurde mängu. Korraliku koha võinuks saada ka Balta ja Iljuštšenko. Kümnevõistluses oli tipp üliterav, kuid niinimetatud saba lohises õnnetult mööda maad.

Siinkirjutaja ei näe põhjust analüüsida kogu 30liikmelise koondise sooritusi, küll aga tahan ala eestvedajatele sõbralikult mõne soovituse anda.

Niisiis, kümnenda tiitlivõistluste medali teeninud Gerd Kanterile tuleb 2016. aasta Rio de Janeiro mängudeni tagada kõik võimalused, et kettaheitja saaks suure tõenäosusega karjääri kolmel viimasel tiitlivõistlusel – tuleval suvel MMil, ületuleval aastal EMi ja olümpial – esineda maksimaalselt hästi.

Ei tahaks enam kellegi suust kuulda urinat, et Kanter on juba nii vana, mingu parem pensionile. Tõsine spordimees on seniste tegudega väärika kohtlemise ära teeninud päevani, kui ta oma ketta spordimuuseumile kingib. Ja juba praegu tasuks ala eestvedajatel ragistada ajusid, kuidas oleks võimalik Kanterit pärast tegevsportlase karjääri võimalikult tõhusalt kergejõustiku hüvanguks kasutada.

Põhimõtteliselt sama jutt käib ka 22aastaselt esimese täiskasvanute suurvõistluse medali võitnud 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi kohta. Noore tartlase puhul on eriti meeldiv tema sügavalt analüütiline lähenemine oma tegemistele, samas on tal julgust vajadusel tundmatus kohas vette hüpata. Vähetähtis pole seegi, et Mägi kuulub koos Kanteriga morsiklubisse – täielik ei alkoholile!

Ja kuidas abistada Marek Niitu, kes püstitas EMil 400 m jooksus Eesti rekordi 45,74 ja oli lähedal finaali jõudmisele, ühtlasi tõi ta 4 x 100 m meeskonna finišisse riigi rekordiga 39,52?

Ilmselt jätkab Niit treeninguid USAs. Tuleks leida mõni heausklik toetaja või toetajad, kellel poleks kahju pumbata piisavalt palju raha üle suure lombi. Põhjust oleks sekkuda EOK presidendil Neinar Selil, sest õnnestunud ettevalmistusega võib Niit ka Rio olümpial poolfinaali rühkida.

Valguskiirusega tuleks ellu kutsuda projekt "Eleriin Haas". EMil Eesti alla 23aastaste rekordiga 1.94 kõrgushüppes seitsmendaks tulnud Haas on ilmselt esimene eestlanna, kellele alistub maagiline kahe-meetri-piir. Seni on ta olnud nii-öelda Soome abi Eestile. Pärnust pärit kõrgustevallutaja elab ja harjutab ju Helsingis Reijo Jokela juhendamisel.

Odaviskaja Risto Mätas on neljast viimasest tiitlivõistlusest kolmel pääsenud lõppvõistlusele ehk 12 parema hulka. Mullu oli ta MMil kaheksas ja tänavu EMil kuues.

Medalipohmelli järel töölainele

Sel suvel tõestas 30aastane sportlane, et tänu kogemustele on võimalik sähvatada õigel ajal õiges kohas. Veel augusti alguses oli Mätas Eesti meistrivõistlustel kolmas, kuid Zürichis viskas hooaja tippmargi 80.73. Kindlasti vajaks Mätaski tippupürgimise jätkamiseks senisest tõhusamat abi.

Kettaheitja Martin Kupper tuli tiitlivõistluse kollanokana Zürichis pingete talumisega kenasti toime ja murdis kindlalt lõppvõistlusele, kus tema laeks jäi kiiduväärne üheksas koht.

Kui eelmise hooaja lõpus panid Kupperi kodumaal tehtud pikad heited kiibitsejaid üksnes nõutult õlgu kehitama, siis nüüd on selge, et 25aastane sportlane suudaks tõhusa ettevalmistusega murda medalisoosikute kitsasse ringi. Ent temagi rahalised võimalused on pehmelt öeldes tagasihoidlikud.

Zürichi koondises oli veel korraliku potentsiaaliga sportlasi. Nii et, armsad kergejõustikujuhid, pärast medalipohmelli tuleb tööd jätkata varasemast veel paremini!

* Väga hea