UUS AMET: Kui judomatil kasutab Martin Padar oma tugevaid käsi vastaste murdmiseks, siis massöörina teiste inimeste aitamiseks. Foto: Arno Saar
Spordivaria
19. august 2014, 07:00

Massööri amet – Padari uus leib. Aga judot jätta ta veel ei taha (6)

Kui tunned endast kaks korda raskema mehe tugevaid massöörikäsi esmakordselt turjal, võiks ju tekkida kõhedus, ega sinust pärast ainult märg plekk järele jää. Ent Martin Padar selgitab rahulikult, mida ta teeb ning kõhedat tunnet ei tekigi.

Jah, seesama Padar, kes on saanud teleekraanil tuttavaks omaaegsest Wremjast ning tulnud 2009. aastal Euroopa judomeistriks. Padar kaotas jaanuarikuus Eesti meistrivõistlustel Juhan Mettisele ning teatas seejärel, et kaalub tõsiselt sportlasekarjääri lõpetamist. Esialgu lubas ta otsustada maiks-juuniks, kuid nüüd on käes august ja lõplikku selgust pole ikka veel.

Kuus-seitse massaaži päevas ei murra konti

Sest hing ei taha armastatud spordialast loobuda. "Hinges tahan jätkata, olen end toonuses hoidnud ning uuest aastast püüan judo ette võtta. Näis, kas see toob kaasa ka edu," räägib Padar, kes püüab end praegu massaažimaailma "sisse süüa", juba teeb seda tööd, aga esialgu mitte täiskoormusega, seab atra, ajab asju. Mees märgib, et paras päevanorm on 6-7 massaaži, mis konti ei murra.

("Meie õpetaja ütles, et on teinud ka kümme massaaži päevas. Ja lisas, et ei soovita seda," muigab Padar.)

Idee valida massööri oma sportlase-järgseks ametiks tekkis Padaril 2010. aastal – ta on sportlasena olnud ju pikaaegne massaažide tarbija "Võtsin mitu klassikalise ja spordimassaaži kursust. Viisin end spordi ja Londoni olümpiaks valmistumise kõrvalt asjaga üha rohkem kurssi ja hakkasin hobikorras massaaže tegema. Pärast olümpiat läksin juba massaažikooli, mille sel kevadel lõpetasin."

Treener kiitis häid suuri kämblaid

Massaažilaual lebades tundus, et Padar teab, mida ta mu seljaga teeb. Alustuseks tema enda sõnul soojendus ja seejärel juba tõsine mudimine. Pärast ta lausus, et tunnetas mitut kontoriinimesele omast pingekollet (järeldus: mitte eriti regulaarsest suvisest jooksmisest ei piisa tiitlist "kontoriinimene" lahtisaamiseks) ning mõistagi ongi lihaspingete leevendamine massaaži eesmärk.

Padari olekust ja jutust näib, et massööri elukutse talle täitsa sobib. Ta isegi nimetab seda tööd meeldivaks. Tema alateadvusse jõudis massööriamet aastat viisteist tagasi: "Kui ma teinekord treener Andres Lutsari turja mudisin, soovitas ta: sul on head suured kämblad ja see võib kunagi su leib olla!"

Põhilised kunded on seni olnud Audentese spordiklubi judokad – nende peal tegi ta talvel praktikat – ja maadlejad. Padar rõhutab, et väga tähtis on massaažilaua õige kõrgus – kui see jääb liiga madalale, tõmbad enda selja kohe pingesse. Ning täiskoormusega töötav massöör peab ka ise käima kord nädalas kolleegi käe all.

"Põhiline, et sul on huvi sellega tegelda," rõhutab kauaaegne tippjudoka. "Peab olema hingega asja kallal ja suutlikkust lihas läbi töödelda. Küsid kliendilt seansi vältel ka tagasisidet. Iga inimene on erinev, lihastetüübid on erinevad, nahk erinev, ka valulävi erinev."

Lähikuudel jääb judo veel tagaplaanile

Kui raskekaallase käed sul kallal, mõtled paaril korral, kas teha häält või mitte. Aga otsest vajadust ei ole, tegevus valuläve siiski ei ületa. Päris lõpus vajutavad tugevad sõrmed teatud punkte päris kõvasti, aga ju siis on seda vaja. Igatahes tunneb selg end pärast seanssi lõbusamalt kui enne.

Padar: "Igas asjas toimub kogu aeg areng. Sportlasena sa juba tead võimalikke pingekoldeid. Ja kooli õppeprogramm kätkeb kõige läbitöötamist. Kogemuste kogumine algas 2010ndal, aastatega tunnetus paraneb."

Kas massöör vajab tugevaid käsi ja head füüsilist vormi? "Kahjuks see kindlasti ei tule, kuid väga häid massööre on ka väikeste, kõhnade inimeste seas. Kõik sõltub oskustest ja tehnikast. Tai massaaži teevad näiteks umbes 40kilosed naised, kes piltlikult öeldes tegelevad su seljas akrobaatikaga."

Põhiline on asjaolu, et sportlane teab, millega karjääri lõppedes leiba hakkab teenima ning ta on end ise välja koolitanud (Padar: "Tööpuudust ma ei karda. See on Eestis kasvav turg.") Kellest saab jäähalli juht (Jelena Glebova), kellest tööriistafirma müügimees (Kaarel Nurmsalu), kellest massöör. Väärt ametid kõik.

Padar resümeerib: "Kobestan praegu massööritööks tugevalt pinda." Andes mõista, et lähematel kuudel jääb judo veel tagaplaanile. "Aga olen endiselt teelahkmel. Ma pole matnud maha mõtet minna spordis viimasele ringile. Kui ütlen jah-sõna, pean hakkama väga tõsiselt mõtlema, kuidas neid kahte asja ühitada.“

Tahab MK-etapivõitude arvu kümneni viia!

Martin Padar pidas viimase judomatši talvel ning pühendus seejärel massaažikooli lõpetamisele. 35aastane vanameister ütleb, et pole sestsaati tatamil käinud, kuid on muude treeningutega hoidnud end minimaalselt "kriitilises" vormis, suutmaks suures spordis jätkata.

"Olümpiatsükkel kestab neli aastat ja Rio mängud tulevad kahe aasta pärast. Usun, et jõuan kvalifikatsioonivõistlusteks vajalikku vormi – olen säilitanud normaalse platvormi, mille pealt turniiridele naasta," ütleb Padar kindlalt. Tõsi, ta teab hästi, et olümpiale pääsemiseks tuleb esmalt olla üle noorest kodusest konkurendist Juhan Mettisest.

Padar on võitnud kuus tiitlivõistluste medalit, aga ometi ei anna hing veel rahu. Suur mees lausub kavalalt: "Mul on kaheksa MK-etappide kulda. Selle arvu tahaks kümneni viia!"

Martin Padar

Judoka

Sündinud 11. aprillil 1979

Kaalukategooria: +100 kg

Saavutused: Euroopa meister 2009, EM-hõbe 2002 (-100 kg), EM-pronks 2011; absoluutkaalus EM-pronks 2005, 2006, 2007.

Kaheksa esikohta MK-etappidelt.

Eesti lipukandja 2008. aasta Pekingi olümpiamängude avatseremoonial.