Kaspar Sula - lasteaia liikumisõpetajast Eesti tippaerutajaks (2)

Alles 15aastaselt aerutamise juurde jõudnud Sula on asjatundjate sõnul tõeline talent. Poisipõlves käsipalli ja kreeka-rooma maadlust harrastanud noormees sattus tänu tuttavatele aerutamislaagrisse ning kuna füüsilised eeldused – lühikesed jalad, aga pikk ülakeha – olid sobivad, andis ta oma südame just aerutamisele.

Atleetide korter

"Sain ühel hetkel aru, et mitut ala korraga tehes jääbki kõik poolikuks ja otsustasin, et hakkan aerutamises parimaks! Muidugi on kummuli ka käidud, ujumiseta ei saa," lisas ta.

Tartu Ülikoolis magistriõppes kehakultuuri õppiv Sula on enda sõnul täisamatöör. Lisaks neli korda päevas treenimisele töötab ta Tartus Rukkilille lasteaias liikumisõpetajana. "Nii mõneski teises kohas saaksin kinga, kuid nemad on vastutulelikud ja mind on palju aidatud," on ta tööandjale tänulik.

Spordivaimu leidub ka Sula kodus, sest ta jagab korterit Zürichi EMil debüteerind 400 meetri tõkkejooksja Jaak-Heinrich Jagoriga. Kursusekaaslastena on nad koos töötanud ka tudengite seas populaarses kiirtoiduketis Metro. "Meil on sisemine konkurents, mis motiveerib ennast ka paremaid tulemusi tegema. Eesti medalimehed käivad ikka meie korterist läbi, päris põnev on."

MM kui kosmos

Alles eelmisel aastal Eesti aerutamiskoondisega laagritesse saanud Sula debüteeris paar nädalat tagasi Moskvas peetud MMil, kus Kaarel Aluperaga jõuti kahesüstal finaali.

"Eesti võistlustega võrreldes oli sealne elu kosmos, nii palju sagimist! Debüteerijana oli lihtne võistelda, võtsin hästi vabalt ning unustasin pessimismi. Finaalijõudmist ei osanud me elu sees arvata, kuid seal tundsime, et oleme potentsiaalne esikuuikupaat. See sõit oli elu kõige kibedam, suus oli ikka väga korralik veremaik," jutustas ta.

Kahjuks tuli leppida 9. kohaga, mis jätab niigi leivapalukesi otsivad aerutajad EOK stipendiumirahast ilma. "Kaotus oli imepisike. Korraks jõudsin kõrvale vaadata, et hops, siit saame kiirendada, aga sain haamri ja nii see läks," meenutab Sula kahetisi tundeid.

Koostöö Aluperaga on aga niivõrd hea, et koos asutakse püüdma piletit Rio de Janeiro olümpiale. "Kuna ma olen pigem sprinter ning Alupera on staier, on meil valida kas 200 meetri või 1000 meetri distantsi vahel. Loodetavasti tehakse minust peagi kiire tonnimees. Talvised koormused sain ära kannatatud, nüüd on põnev vaadata, kas ka järgmisel hooajal tuleb suur hüpe! Peab rahulikult võtma, endal on küll tore kuulda, kui mul talenti on!"