HABE: Kui USA tahab MMilt kuldmedalit, peab James Harden (palliga) liidrikoorma endale peale võtma ja selle välja kandma. (Brad Penner)

Kuu aega tagasi paistis, et korvpalli MMil on kolme eri tüüpi meeskondi: USA, Hispaania ja ülejäänud. USA pidi olema kindel kullasoosik, Hispaania talle omaselt väljakutsuja ja teistele oleks nende võitmine olnud unistuste täitumine.

Pusle hakkas lagunema juuli lõpus, kui erinevatel põhjustel teatasid MMist loobumisest kaks USA esimest valikut jõulise ääremängija kohale Blake Griffini ja Kevin Love'i näol. Griffin viitas väikesele luumurrule seljapiirkonnas, mis tekkis paar kuud varem Los Angeles Clippersiga NBA play-offe mängides.

Love'i suve suurim eesmärk oli klubi vahetada ja maailma parimate lauavõitlejate sekka kuuluv pallur ei soovinud võimaliku vigastusega riskida. 23. augustil see õnnestuski, sest Minnesota Timberwolves vahetas ta Cleveland Cavaliersi, kus hakkab mängima koos maailma parima korvpalluri LeBron Jamesi ja USA koondislase Kyrie Irvinguga.

 

Hispaania pikad on paremad

Suurim pauk tuli aga 7. augustil, kui USA kindel liider ja möödunud NBA põhihooaja kõige väärtuslikum mängija Kevin Durant (Oklahoma City Thunder) otsustas samuti koondisest kõrvale astuda. Põhjuseks tõi ta suure vaimse ja füüsilise väsimuse ning kui kellelgi oli õigus sellise avaldusega välja tulla, siis temal. On ta ju viimase viie aasta jooksul NBAs kõige rohkem minuteid väljakul viibinud, lisaks kandis ta suurt koormust 2010. aasta MMil ja 2012. aasta Londoni olümpiamängudel.

Olgu vabandus kui veenev tahes, aga ühe hetkega oli selge, et võitlus MM-tiitlile läheb ülipõnevaks ning USA ja Hispaania võimalusi tuleb pidada võrdseks. Vähe sellest, et 210 cm pikkune, aga tagamängija väleduse ja suurepärase viskekäega Durant oli USA koondise parim mängija, polnud suurimal konkurendil Hispaanial talle kaitses kedagi vastu panna.

Võrdlus Hispaaniaga on oluline, sest USA peatreeneri Mike Krzyzewski käigud viitavad, et ainult potentsiaalseks finaaliks korraldajamaaga valmistutaksegi. Nii valiti 12 mängija hulka lisaks noorele tähele Anthony Davisele veel kolm keskmängijat DeMarcus Cousinsi, Andre Drummondi ja Miles Plumlee näol.

Krzyzewski toonitas, et nii suure hulga tsentrite olemasolu sunnib Davist tegutsema ka positsioon allpool, millega Davis hätta ei tohiks jääda, sest NBAs on teda kasutatud mõlemal kohal. Siiski jääb see pelgalt vastukäiguks Hispaaniale, sest vennad Pau ja Marc Gasol ning Serge Ibaka moodustavad turniiri parima eesliini. Suurim vahe tuleb sisse rahvusvahelise mängu kogemustes ja kõik hispaanlased suudavad tegutseda ka korvist eemal. Davis ja Cousins suudavad samuti eemalt visata, aga USA mänguplaan seda tsentrite puhul ei soosi.

Päris B-koondis ikkagi pole

Tagaliinis peaks USAl eelis olema, kuigi kogemusi on hispaanlastel taaskord rohkem. Talenti on ameeriklastel siiski kõvasti, leidub nii häid läbimurdjaid (Kyrie Irving, Derrick Rose, James Harden) kui täpseid viskajaid (Irving, Harden, lisaks Stephen Curry ja Klay Thompson). Thompson on seltskonnast parim kaitsemängija, aga sel korral on puudu kaitsespetsialistist rollimängija, keda kahel eelmisel suurvõistlusel kehastas Andre Iguodala. Durantist üle jäänud liidrirolli võiks kõige tõenäolisemalt üle võtta Harden ja Curry.

Miks peaks teised riigid peale Hispaania USA-le alla jääma? Eelkõige tasub meenutada nelja aasta tagust MMi Türgis, kuhu USA saatis koosseisu, mida avalikult kutsuti B-koondiseks.Siis sõideti 21aastase Duranti juhtimisel kõigist rahulikult üle ja saadi kuldmedal. Kui pisut oletada, kes oleks praegusest koosseisust USA ideaaltiimis, siis Harden, Curry ja Davis võetaks sinna ilma suurema kahtluseta. Lisaks oleks head võimalused ka Rose'il ja Thompsonil. Rose peab muidugi esmalt näitama, et suudab pärast raskeid põlvevigastusi oma endise hoo taastada. Thompsoni kasuks räägib fakt, et "number kahe" positsioon on NBAs praegu kõige nõrgem ja pealegi sobib tema stiil rahvusvahelise mängu jaoks valatult.

Seega talenti on USAl rohkem kui esialgu peale vaadates tundub. Pealegi pole tegu kümnenditaguse ajaga, mil koondis klopsiti andekatest, aga omavahel sobimatutest mängijatest kokku ja vaadati, mis saama hakkab. Kaugvisked ja aktiivne kaitsemäng on saanud ameeriklaste suurimaks trumbiks ja rõhku on pandud järjepidevusele ja meeskonnakeemia loomisele.

Kuni veerandfinaalini lihtne tee

Kuigi muude riikide koondislased on ikkagi omavahel rohkem kokku mänginud, siis vähemalt ei jää USA enam teistele selles vallas drastiliselt alla. Mis siis, et kamaluga superstaare ei taha enne olümpiamänge oma nägu koondises väga näidata. Lisaks Durantile, Griffinile ja Love'ile oli juba varem selge, et MMi jätavad vahele näiteks LeBron James, Chris Paul, Dwight Howard ja Carmelo Anthony. Õigupoolest pole kindel, kas nad Rio olümpialegi lähevad.

USA peab alagrupimänge Bilbaos ja C-grupis kohtutakse Soome, Ukraina, Türgi, Dominikaani Vabariigi ja Uus-Meremaaga. Neist kõiki võib lugeda keskmikeks, sest isegi nelja aasta tagune hõbedameeskond Türgi on oma sära minetanud. Seega pole ühtki tugevat, ega ka väga nõrka vastast. Kaheksandikfinaalis kohtutakse oma grupi võidu korral D-alagrupi neljanda tiimiga, kelleks on ilmselt Mehhiko või Angola. Nii võib esimene suurem katsumus tulla alles veerandfinaalis, mis edasist turniiri silmas pidades USAle eriti kasulik pole.

Jaga artiklit

1 kommentaar

S
saima sass IV  /   21:40, 28. aug 2014
väga tore artikkel, ats, kena analüüs ja kõik jutud. (Y)

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis