VISKEL: USA põhiline mängujuht Kyrie Irving on suurepärane skoorija, aga kaaslaste paremaks tegemises on tal veel arenguruumi. (AFP/Scanpix)

USA korvpallikoondis on MMi alustanud heitlikult – kui mõnel hetkel on näidatud üliinimlikku mängu, siis senise ainsa Euroopa meeskonna Türgi vastu jäädi pikalt jänni. Ühelt poolt on see oodatud, sest väheste kontrollkohtumistega polnudki võimalik, et tiimikeemia oleks otsekohe ladus. Teisalt on koondise puhul küsimusi, millele ei pruugitagi turniiri lõpuni vastust leida.

Enne MMi räägiti üsna vähe asjaolust, et USA koondises pole ühtegi mängujuhti, kelle peamine tugevus oleks kaasmängijatele olukordade loomine. Nüüd on see aga esile tõusnud, sest kui kiirrünnakud maha võtta, ei suuda ameeriklased häid olukordi luua. Probleem tuleneb otseselt asjaolust, et platsil ei suuda keegi kaaslasi õigesse kohta suunata ja nii hakatakse kambana sooritama punnitatud viskeid ning tegema ebatäpseid sööte.

Algviisikus tuleb USAl "number ühe" peal väljakule Kyrie Irving, kes on kõige puhtam viskamist eelistav mängujuht üldse. Pingilt asendab teda Derrick Rose, kes on seltskonna üks kogenumaid tegijaid, aga kahe raske põlvevigastuse järel on ta nii ebastabiilne, et enne matše pole võimalik tema panuses kindel olla.

Paremaid võtta pole

Kolmas mängujuht Stephen Curry tegutseb koondises hoopis viskava tagamängijana ja peale loopida ta armastab. Vaikselt on ta ameeriklaste õnneks hoogu minemas – Soome vastu pani Curry kolmeseid 5st 0, aga Türgi vastu 6st 3 ja eilses 98:71 võidumängus Uus-Meremaa vastu 4st 2.

Kuidas siis USA tegutsemine aeglase mängu puhul õlitatumaks saada? Eks kokkumäng läheb MMi jooksul paremaks ja peatreener Mike Krzyzewski suutis Türgi mängu poolajal palluritele maa-ala kaitse vastu tegutsemise põhitõed meelde tuletada.

Koosseisu poole pealt pole samas ühtegi reaalset varianti, kuidas olukorda parandada. Olgu Rose, mis ta on, aga MMi eelses treeninglaagris ja kontrollmängudes ei teinud teised valikus olevad mängujuhid midagi sellist, mis oleks sundinud 2010/11 hooaja NBA kõige väärtuslikumat pallurit koondisest eemale jätma. Damian Lillardi firmamärk on kiirelt üle poole väljaku tulla ja kohe peale virutada, John Wall täidab teistest rohkem traditsioonilise mängujuhi ülesandeid, aga ei oma head kaugviset.

NBA korvpallis kinni

Ideaalne variant oleks muidugi väljakukindrali võrdkuju Chris Paul, aga nii nagu teised USA superstaarid soovis ta MMi vahele jätta. Russell Westbrook otsustas samuti MMist loobuda ja koondises on ta varem tegutsenud "number kahe" positsioonil. Rajon Rondot peetakse NBA parimaks söödujagajaks, aga tema suhted pole koondise ametnikega just kõige soojemad. Lisaks on ta endiselt ebastabiilne viskaja. Kahekordne olümpiakuld Deron Williams on viimaste hooaegadega pildist lihtsalt välja langenud.

Edasi tulevad juba klassi võrra madalamad tegijad. Kyle Lowry ning Mike Conley võiksid praeguse koondise juures põhimõtteliselt efektiivsed olla, aga ilmselgelt eelistatakse nooremaid ja kuulsamaid tegelasi.

Valupunkte on veel. Türgi mäng näitas selgelt, et euroopaliku korvpalli põhimõtetega pole antud kooslus veel sina peale saanud. Türgi puhul ei saadud aru sellest, et läbimurrete eesmärk on ette eelkõige valmistada häid positsioone kaugviseteks. USA abistas kaitses ülemäära agaralt ja kõik mängijad tõmbasid liiga palju korvi alla kokku.

Ja nagu tõestas eilne Türgi kohtumine Ukrainaga (türklased kaotasid 58:64), siis on eelmise MMi hõbedameeskonnast jäänud alles varemed ja neid ei saa heitluses kõrgetele kohtadele tõsiselt võtta. C-grupis ei saagi USA ühegi tugeva vastasega kohtuda ja nii ei suudeta võimalikele probleemidele piisavalt palju tähelepanu pöörata. Täna minnakse vastamisi Dominikaani Vabariigi ja homme Ukrainaga.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis