Kergejõustik

Juubilar Jaak Uudmäe: "Mida paremini mu lastel läheb, seda kalleimaid veine saan juua!" (24)

Deivil Tserp, 3. september 2014, 09:00
 
Täna elu 60. verstapostini jõudnud Jaak Uudmäed teatakse eelkõige kolmikhüppe olümpiavõitjana. Samas on kuulus spordimees koos treenerist abikaasa Maiega üles kasvatanud viis tublit last, mis on mõnes mõttes suuremgi kordaminek, kui hüpata kolme sammuga 17.35.

Sõprade ja tuttavate ringis "bossiks" kutsutav Uudmäe püsib vaimselt tippvormis, tema huumoriga pikitud vürtsikad väljaütlemised mõjuvad alati värskendavalt.

Samal teemal

Boss, kas suure juubeli eel ei tekkinud kiusatust korraldada mingi medalijant? Eestis on ju viimasel ajal nii kombeks!

Jah, kiusatus oli tõesti olemas. Inspiratsiooni sain Erika (Salumäe) ja Jaani (Talts) käest. Aga elu on paraku nii kiire, et pole jõudnud. Tegelikult on mul kindel plaan mõni medal spordimuuseumist välja võtta ning näidata neid tuttavatele ja sõpradele. Nad on alati seda tahtnud, sest keegi ei viitsi ju spordimuuseumisse minna. Olümpiakulla viin muidugi tagasi, aga need medalid, mis seal keldris seisavad, toon koju.

Sina pole oma olümpiakullast vist vasikavaimustusse sattunudki. Kuuldavasti hoidsid medaleid pikka aega Adidase tossude karbis, mis oli voodi all. Ja kui keegi külla tuli ning soovis medaleid näha, siis koukisid nad sealt välja! Vastab see legend tõele?

Vastab küll ja kõige halvem, et medalite paelad läksid sassi. Kui medalid välja võtsin, oli kõik nagu üks suur sasipundar. Olümpiakulda hoidsin muidugi eraldi, seda ma teistega ühte punti ei pannud. Olümpiamedalit on vahel olnud hea peo peal hüpitada küll – mis seal salata!

Kiiruisutamise olümpiavõitja Ants Antson on kurtnud, et vanema põlvkonna teenekad sportlased elavad kehvalt. Ta on salvanud, et tahtnuks kordaminekute eest sama palju raha nagu said Kristina Šmigun-Vähi ja Andrus Veerpalu. Sul on olnud aega nendele asjadele mõelda. Kas omaaegne higivalamine tasus ära?

Sporti võib-olla keegi raha pärast ei teegi, vähemalt algul mitte. Kui on mingi õnnestumine ja karjäär võib pikemaks kujuneda, siis on ta lõpus ka rahategemisega seotud. Raha paratamatult kaasneb sellega. Eks medaleid tulebki nii võtta, et igaüks omas ajas ja vastavalt toona tavaks olnud premeerimissüsteemile. Alati on olnud teada, kui palju olümpiakuld nii-öelda maksab. "Maksab" on küll halb sõna, aga premeerimised on ikka olnud.

Ma mõtlen ka, et näiteks üks Vene rubla oli mingil hetkel tugevam kui praegu kümme eurot – toona sai rutsi eest kümme liitrit bensiini!

Jah, neid asju tuleb rahulikult võtta. Ei tohi taga nutta seda, mida ei saa muuta.

Praegu on laste omamine tunduvalt hullem kui toona. Siis oli elu hästi lihtne – sinu eest mõeldi kõik ära. Kui lõpetasid kooli, pakuti vägisi töökohta ja lausa sunniti töötama. Sulle anti ka mingi eluase, kus said praktiliselt tasuta olla, sest kommunaalmaksed olid nullilähedased. Laste kasvatamine polnud nii keeruline, nagu nüüd. Mina hindan inimesi kes muretsevad praegu viis last, tunduvalt rohkem kui neid inimesi, kellel oli toona viielapseline pere.

Aga millest me ilma oleme jäänud? Kindlasti igasugustest seltskondlikest meelelahutustest, alati tuli vaadata, kuhu oma suure perega minna. Igale poole ei saanudki minna, me ei mahtunud ära! Alati oli kartulisalat taldrikuga süles ja pärast soki peal (Naerab.) Eks me olimegi rohkem kodus, aga natuke liikusime ringi ka.

Praegu ütlevad Eesti naised, et meie mehed on supinahad ja põrutavad näiteks Senegali ning abielluvad mustanahalistega. Milline abikaasa ja isa sina oled olnud?

Senegali mehed on kindlasti võimsamad ja isasemad, see on pildiltki näha. Kuid tegelikult me ei tea, kui mehed nad on. Arvan, et mina olen naisele olnud hea, armastav ja hooliv abikaasa. Lastele olen saanud suhteliselt vähe aega ja tähelepanu pöörata, nende kasvatamisega on põhiliselt tegelnud Maie.

Kuidas järeltulijatel läheb? Kas su sünnipäevaks on kõigil mahti pidulauda istuda?

Paraku ei ole, kahjuks on üks juba välismaal, ta õpib. Kolm last on mul ülikooli lõpetanud ja kaks veel õpivad.

Ole hea, räägi igast lapsest pisut rohkem. Mida nad teevad ja kuhu on elujärjega jõudnud?

Nagu just selgus, läheb neil kõigil hästi ja see peaks isale vaid rõõmu valmistama.

Absoluutselt. Mida paremini mu lastel läheb, seda kallimaid veine saan juua! (Naerab.)

Kas fakt, et spordis pole ükski laps sinu tasemele jõudnud – tõsi, Jaanus jõudis kaugele ja Jaak Joonasel on veel võimalus –, paneb südame pisut kripeldama?

Nii paraku on jah. Aga see ei pane südant kripeldama, sest tean, milliseid tingimusi on tippujõudmiseks vaja. Mul olid need olemas, praegustel tegijatel enam pole. Selles mõttes, et tingimused on natuke ebavõrdsed.

Ent usud, et Jaak Joonasel on võimalik läbi USA ülikoolispordi hakklihamasina kolmikhüppes tippu jõuda?

Kindlasti on, kõik oleneb tervisest. Näiteks Jaanusel polnud hakklihamasin nii hull kui Marek Niidul. Tema hüppas ainult kaugust ja kolmikut. Jooksumehel ja mitmevõistlejal on kõik teisiti. Ta peab alati ka teate- ja eelvõistlustel osalema ning tapab end ära. Kui Jaanus suvel Eestisse tuli, hüppas ta siingi alati korralikult, kui tervis oli korras.

Läheme tagasi sinu juubeli juurde. Tõstmise olümpiavõitja Jaan Talts oli solvunud, et tema 70. sünnipäeva riigi tasandil meeles ei peetud. Kui suurt tähelepanu sina ootad?

Nagu sporditegelaste puhul on tavaks saanud, ümmarguse numbri korral peab olümpiakomitee ikka meeles.

Kuuldavasti oled peokutsed laiali saatnud. Millal ja kui suure seltskonnaga juubelit tähistad?

Kõigepealt tähistab seda olümpiakomitee vastuvõtuga Jaan Poska majas. Kaks päeva hiljem kogunevad mu lähimad sõbrad ja sugulased ning siis tähistame kitsamas ringis.

Minu onu hakkas 60. sünnipäeval nutma. Ilmselgelt pelgas ta vikatimehe peatset jahedat embust, kuigi elas veel ligi 13 aastat. Kaua sina tahaksid veel siin ilmas toimetada?

Raske öelda. Tervis on selline asi, mis on täna hea, aga juba homme võib olla väga halb. Samas leidub inimesi, kes kaeblevad 25. eluaastast, et tervis on kehv ja et nad ei saa täisvereliselt elada. Aga need tõmbavad veel üheksakümneni välja! Igast päevast tuleb rõõmu tunda ega tohi viriseda.

Enam-vähem oled ikka tervisega rahul?

(Muigab.) Enam-vähem jah, aga nii hea pole, kui võiks olla, siit-sealt valutab.

Ühiskondlikult oled sa olnud aktiivne. Kevadel võitlesid Ninasarvikuga, üritades tõestada, et Tallinna taaselustatud munitsipaalspordikool on samm tagasi nõukaaega. Paraku kaotasid. Tundsid pettumust, et su ekspediarvamust kuulda ei võetud?

Ei tundnud, see asi oli juba ammu ette ära otsustatud. Nii lihtsameelne ma polnud, et uskusin, et mu arvamusest kohe midagi muutub. Aga see süsteem on tõesti vale. Kui nimetatud spordikool ikka käivitub, siis peaks nad võistlema oma nime all. Erki Noolega arutasime seda ka ja jõudsime ühisele seisukohale, et kergejõustikus peab kindlasti igaüks oma nime all esinema.

Suve veetsid valdavalt lõuna-osariigis ehk Otepääl. Tänavu on olnud nii kehv ilm, et see lausa sunnib jooma. Leidsid muud tegevust ka?

Suvi oli ju haruldane – 40 päeva päikesepaistelist ilma järjest, meeletu palavus, hommikul tuli lühikeste pükste väel kastesele murule minna. Suvi läheb alati kiirelt mööda: lugesin raamatuid, käisin ujumas, natuke tegin aiatööd, metsa ei tahtnud minna, seeni ja marju sealkandis polnud. Muidu käime alati palju marjul. Samas sai oma aias marju korjatud ja moosi keedetud.

Mis plaanid sul sügisel on? Ja pikemas perspektiivis vaadates: mida tahad veel kindlasti teha?

Pikaajalisi plaane polegi. Tahan elu natuke rahulikumalt võtta. Ja kui tekib mingi väljakutse, siis kaalun, kas võtta see vastu või mitte.

Aga Tallinna linnavolikogus töötamist sa ikka jätkad?

Kindlasti. Seal on väga tore seltskond. Muidu lähed teatrisse, maksad piletiraha. Sinna minnes on kõik ilma rahata ja kunagi ei tea, mis tsirkust saab!

Jaak Uudmäe

Sündinud: 03.09.1954 Tallinnas.

Saavutusi kolmikhüppes: 1980. aasta olümpiavõitja, 1977. ja 1980. aasta sise-EMil hõbe, 1979. aastal pronks. 1979. aasta universiaadilt hõbe. 1981. aastal triumfeeris Euroopa karikavõistlustel. NSVLi välimeistrivõistlustelt võitnud hõbeda ja kaks pronksi, sisemeistrivõistlustelt kolm kulda ja hõbeda. Kümnekordne Eesti meister.

Pere: abielus, viis last.

Töö: Tallinna linnavolikogu liige.

Maie Uudmäe: igav meie elu kindlasti pole olnud

41. aastat kolmikhüppe olümpiavõitja Jaak Uudmäega ühe katuse all elav ja viis ühist last üles kasvatanud Maie Uudmäe sõnul on elu olnud huvitav.

"Alguses läks kõik spordi tähe all, tähtsaimad olid Jaagu hüppamised," räägib Maie. "Esimene laps sündis 1980. aastal pärast Moskva olümpiat. Ei saa öelda, et oleksin pidanud millestki puudust tundma. Mulle sport meeldis, tegin ise ka kergejõustikku. Teadsin, mida on vaja, et olla spordis edukas. Kui lapsed järjest sündisid, hakkas Jaagu karjäär lõppema. 1984. aastal Los Angelese olümpiale boikoti tõttu ei mindud ja seejärel saigi tema sporditee otsa. Kasvatasime viit last, ükski neist pole lasteaias käinud. Samas olid meil Otepääl head tingimused, suur aed ja teised lapsed tiirutasid kogu aeg ümberringi, nii et oligi nagu üks suur lasteaed. Lapsed olid tegelikult tublid, õpetajad imestasid, et nad on nii hästi kooliks ette valmistatud.

Ometi ma ei tunne, et oleksin pidanud millestki olulisest loobuma. Eks kõrgkooli ajal sai ülikooli klubis pidudel käidud. Ega toona väga palju ringi liigutudki. Ja kes nii suurt perekonda külla ootas? Pigem tuldi meie juurde, meil oli rohkem ruumi! Lisaks oma lastele on tulnud treenida ja kasvatada ka teisi lapsi. Nagu öeldakse: kus on, sinna tuleb juurde. Igav meie elu kindlasti pole olnud. Alles teist aastat on nii, et meil ei lähe keegi Eestis 1. septembril kooli. Enam ei pea nende asjade pärast muretsema. Kaks last on USAs ülikoolis, aga nemad toimetavad omaette."

24 KOMMENTAARI

u
Uno 5. september 2014, 12:24
Vene kohtunikutele anti ülesanneks,teha võitjaks V.Sanejev! Kuuba kolmikhüppajal loeti,võiduhüppe "üleastutuks,aga Jaak Uudmäe,üllatas,sest hüppas,Sanejevist kaugemale!
p
Palju õnne! 4. september 2014, 07:42
Hilinemisega küll, aga siiski. Ka mina arvan, et mida paremini läheb mu lastel, seda kallimaid veine saan juua mina.
Kursusekaaslene EPA-st
Loe kõiki (24)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee