Rahvusvahelise jalgpalliliidu president Sepp Blatter ja Venemaa president Vladimir Putin.Foto: Alexei Nikolsky
Ott Järvela 5. september 2014 13:00
Suurbritannia ärileht Financial Times alustas oma teisipäevast artiklit "Lääne diplomaadid kaaluvad 2018. aasta jalgpalli MMi boikoteerimist" küsimusega: kas 2018. aasta jalgpalli MMi boikoteerimine võiks olla efektiivsem viis Vladimir Putini mõjutamiseks kui pikk nimekiri majandus-sanktsioone?

Vastus antud küsimusele on lihtne: ei ole. MMi boikoteerimine mõnede juhtivate (jalgpalli)riikide poolt ei morjenda Venemaad kuidagi. Nende propagandamasinale on Inglismaa ja USA puudumise – oleme ausad, Saksamaa ja Prantsusmaa ju jalgpalli MMi ei boikoteeri – kodusele publikule usutavaks tegemine käkitegu.

Aga vaevalt needki riigid MMi boikoteerivad, sest Moskva 1980 tõestas spordiboikoti jaburust – karistada saavad sportlased, rõhujat riiki ei morjenda rivaalide puudumine aga mitte üks põrm, sest oma sportlaste võidušansid on nii ju suuremad ja omade võit tähtsal spordivõistlusel on propaganda jaoks tõhus relv.

Financial Timesi küsimus on püstitatud valesti: Venemaal toimuvat MMi ei tule mitte boikoteerida, vaid selle korraldusõigus tuleb Putinilt ära võtta.

Samast FT artiklist leiab ka viite, et Euroopa pealinnade vahel ringles nädala alguses mitteametlik dokument, kus Euroopa Liit kaalub väidetavalt soovituse andmist, et Venemaa tuleks "kõrvaldada kõrge profiiliga kultuuri-, majandus ja spordisündmustelt" nagu F1 etapid ja jalgpallivõistlused. Kui EL sellise soovituse annaks, oleks see tore, aga jalgpalli MMi toimumist Venemaal säärane käik ei vääraks.

Jalgpalli MMi korraldusõiguse üle otsustab maailma jalgpalliliit (FIFA), kes ei pea kuulama Euroopa Liitu, ÜROd ega USA presidenti. Enamgi veel, kui välja jätta mõned demokraatiasse ja otsustusprotsessi läbipaistvusele ebapraktiliselt tundlikult suhtuvad riigid (#iroonia), on FIFA president Sepp Blatter oodatud külaline igas maailma nurgas ajahetkest sõltumata.

Tema juhitava organisatsiooni käsutuses on maailma inimeste jalgpallilembuse tõttu tohutud summad, mille abil hoiab ta enamikke oma liikmeid lühikese lõa otsas –rahavoo tagab kuulekus. Eelkõige kolmandast maailmast leiab arvukaid näiteid, kuidas nahaalsed vutijuhid on FIFAst saabuvast rahast õiglasena tunduva osa enda taskusse nihverdanud.

Rahas seisneb võim ja vastupidi. FIFA saab sundida senist kurssi muutma vaid läbi raha, mida organisatsioon teenib eelkõige MMi sponsoritelt ja teleõiguste müügist. See, et Venemaa sõjavägi on suveräänsesse Ukrainasse sisse tunginud ja tapab sealseid inimesi (ning tulistas taevast alla tsiviillennuki), FIFAt ei morjenda. "2018. aasta MMi Venemaal toimumise kohal pole mingeid küsimärke," deklareeris Blatter nädala alguses.

Kummastav, kuivõrd sarnane on FIFAst kostuv tuimapanemine juttudega, mida ajasid Eesti spordi juhtfiguurid Vitali Bernatsi juhtumiga seoses. Ärge tüüdake meid oma ebamugavate küsimustega ja laske meil sporti juhtida!

Lisaks jalgpalli MMile on Venemaa veel ühe tähtsa spordisündmuse võõrustamise lävel – oktoobris peaks Sotšis peetama F1 etapp. Õnneks võib selle toimumise kohale asetada vähemalt kerge küsimärgi, sest Rahvusvahelise Autoliidu (FIA) presidendi Jean Todti võitluskaaslane, Eesti Autospordiliidu president Ari Vatanen andis kolmapäevasele Daily Telegraphile Sotši GP osas väga kriitilise intervjuu.

"Sageli öeldakse, et F1 ei tohiks sporti ja poliitikat segada, aga Venemaad valitsev režiim segab sporti ja poliitikat igasuguse teeskluseta. Peame vastama. Bernie Ecclestone ja meeskondade omanikud peaksid Sotši GP-st loobuma. Praegusega võrreldavat olukorda pole olnud pärast Teist maailmasõda. Peame küsima, kuidas ajalugu meid ning meie tegusid ja tegemata jätmisi mäletama jääb," sõnas Vatanen.

Oleksid kõik maailma spordijuhid nii sirgeselgsed, oleks Venemaa režiimil tippsporti oma hüvanguks ära kasutada palju keerulisem. Kahjuks on olukord teistsugune.