Spordiblogi

Märt Roosna | Kas jalgpallikoondis ei kipu enda võimeid üle hindama? (6)

Märt Roosna, Kairi, 5. september 2014 14:00
Eesti jalgpallikoondis.Foto: EJL
Eesmärkidega on üldse keeruline lugu. Mingi eesmärk tuleb muidugi välja öelda, kuid narr on seada latti liiga madalale, samas liiga kõrge sihi puhul võivad poolehoidjad valusasti pettuda. Eesti jalgpallikoondise eesmärk jõuda EM-valiksarja alagrupis esikolmikusse tundub olevat liiga kõrgelennuline.

Kui koondise uus loots Magnus Pehrsson mõni aeg tagasi esmakordselt teatas, et Eesti selge eesmärk on sedapuhku alagrupist läbi murda, tundus see esiti isegi üsna mõistlik siht. Mõelda tuleb suurelt ja eesmärk võiks olla võimalikult konkreetne. Pealegi pääseb esmakordselt igast alagrupist edasi kolm riiki ja tänu eelmisele meie jaoks üliedukale EM-sarjale saime ka soodsa asetuse neljandas tugevusgrupis.

Samal teemal

Ent mida aeg edasi, seda enam tundub mulle, et eesmärk on siiski liiga kõva ja selle täitmine vähetõenäoline. Jah, eelmises EM-sarjas teenis Eesti alagrupis Itaalia järel teise koha ning pääses mäletatavasti play-off'i. Samas kui meenutada viimast MM-sarja ja vaadata meie jalgpallurite käekäiku klubivutis, on raske näha märke, mis viitaksid uuele arenguhüppele.

Pealiskaudselt meie alagrupikaaslasi analüüsides võib teha tõesti optimistliku järelduse: kui Inglismaa ja Šveits on vast liiga kõvad pähklid, siis Sloveeniat me ju viimati EM-sarjas edestasime ja Leedu on kah meie masti meeskond ning San Marino Euroopa nõrgim sats.

Natuke statistikasse süvenedes pole pilt enam nii roosiline. Võtame esmalt ette omavaheliste mängude saldo pärast Eesti taasiseseisvumist:

Eesti – Inglismaa 0-0-2
Eesti – Šveits 0-0-2
Eesti – Sloveenia 1-1-5
Eesti – Leedu 3-4-11
Eesti – San Marino 1-0-0

Ehk 30 matšist on võidetud vaid 5 ja kaotatud 20.

Nüüd võrdleme viimases neljas valiksarjas kogutud punkte:

MM-valiksari (2014)
Šveits 24 (10 mängu)
Inglismaa 22 (10)
Sloveenia 15 (10)
Leedu 11 (10)
Eesti 7 (10)
San Marino 0 (10)

EM-valiksari (2012)
Inglismaa 18 (8)
Eesti 16 (10)
Sloveenia 14 (10)
Šveits 11 (8)
Leedu 5 (8)
San Marino 0 (10)

MM-valiksari (2010)
Inglismaa 27 (10)
Šveits 21 (10)
Sloveenia 20 (10)
Leedu 12 (10)
Eesti 8 (10)
San Marino 0 (10)

Šveits korraldajana valikturniiril ei osalenud.

Kui palju punkte on viimases neljas valikturniiris ühes mängus keskmiselt teenitud?
1. Inglismaa 2,25
2. Šveits 2,0
3. Sloveenia 1,43
4. Leedu 1,1
5. Eesti 0,9
6. San Marino 0

Loomulikult pole statistikal ülearu suurt tähtsust ja kõik pannakse murul paika, kuid vähemalt enne turniiri on reaalsus see, et Eesti jõudmine esikolmikusse oleks väike ime. Adekvaatne ja mängijate suhtes aus eesmärk oleks koht esinelikus ehk San Marino ja Leedu edestamine. Seda enam, et „rindeuudised" pole samuti head – mängujuht Konstantin Vassiljev on vigastatud, Sergei Pareikol napib mänguaega, tugevates liigades pallib üldse vaid paar-kolm-neli meest ja viimases kümnes koondisemängus on saadud seitse kaotust ja kolm võitu (Liechtensteini, Tadžikistani ja Aserbaidžaani üle).

Ja mis siis juhtub, kui eesmärk jääb täitmata? Kas Pehrsson võetakse ametist maha ja Aivar Pohlak astub alaliidu juhi kohalt tagasi? Kas toimuvad kriisikoosolekud ja Eesti jalgpalli arengukava vaadatakse ümber? Kipun selles kahtlema. Ju asjaosalised saavad isegi aru, et sellised sammud poleks adekvaatsed. Aga kelle jaoks siis eesmärk püstitatakse, kui altminek on oodatav sündmus ja mingit reaktsiooni sellele nagunii ei järgne? Kas on mõtet spordisõprade ootusi sedasi üles kütta?

Kui soovid ja ootused ei täitu, tekib tavaliselt küsimus – kas unistusi pakkis eesmärkide sildi alla sportlane või meedia? Sedapuhku tuleb ametikaaslasi kiita, nemad pole reeglina õhku müüma asunud. Väga hästi võttis olukorra kokku Ott Järvela, kes oma blogipostituses möönis, et Eesti eesmärk esikolmikusse jõuda võib saada saatusliku hoobi juba avamängus, sest kaotus koduväljal Sloveeniale vähendaks niigi väikese võimaluse õhkõrnaks. Ja nii ongi.

Seega, kallid vutisõbrad, mingem põnevale valiktsüklike vastu mõõduka optimismi ja kaine meelega, et hiljem ei tekiks heitumust! Moto olgu nagu ikka: loodame parimat, aga valmis olgem ka halvimaks! Unistada võib ja tulebki, kuid salasoovidest kõva häälega pasundamine võib imehakatised sootuks kaugele peletada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee